Tjavtjan dán jage de ham bådij ådåsijda Are oadtju vidnudahkasis Tjihkkom Almmudahkaj tjoahkkáj 243 500 kr Sámedikke doarjjagin jårggålittjat ja almodittjat Knut Hamsuna Panav ja Jeff Kinneya Hárgesbuojddaga biejvvegirjev (Diary of a Wimpy Kid) sábmáj.
Nuorra jårggåliddje vuododij almmudagás 18-jagágin ja le spájtta allasis bargov hásadam. Vuostatjin jårggålij Lisáv Imájájmon (Alice in Wonderland). Dalloj lij vilá maŋemus jagev joarkkaskåvlån.– Dálla de la ållesájge studænnta ja hájn almmudagánit girjijt buvtá! Gåktus lik astijda?
– Na, giehtov bargav hiebadahkes virgen. Astijdattijn de jårggålav, duolla-dálla de muhtem tijmav. Starjadaláv. Jårggålav, dåjmadav ja háldadav dáv muv almmudagáv, ja vájku ij la ållu dábálasj návti dahkat, de gåjt máhtáv bargo ålles gæjnov njuolgadit. Iv de danen hæhttu ájggemierijt jegadit, vaj de má rijbav váni ájge diehti diertjeguttak måråsta. Valla de ham aj le mujna asstoájgge. – Majt universitehtan lågå?
– Lågåv giellaoahppevasjvuodav (lingvistihkav) Oslo Universitehtan. Márjju le dát sierra láhkáj vájmmelij oahppo, valla mån gåjt de má soabtsov. Dáhpen lav 1-2 lågådallamin bæjválattjat. Gidágiese ålliv bachelorgrádav. Ájnat iv la rat hájn Oslon ja oahpon gærggam, de boahtte tjaktjagiese dávk de jårkitjav juojnak åhpadusájn. – Ruvva láhkáj de almodittja J.R.R. Tolkiena Hobihtav sábmáj. Man guhkev la dávva sábmáj buvtedam? Ij la gåjt heva álkke låhkåt ga!
– Gålådiv birrusij jagev jårggålittjat. Bagádallijn sæbrrálakkoj barggin girjev duollidittjat, dagu lin dávva ådåjagemáno rájes låhkåm. Girjen li birrusij 350 biele, vaj de lin så de ålov rudnam bágojs ja moallánagájs. Tjáppatjáládagáv sábmáj buvtedijn de má galggá gielajn aj barggat. Ij la munji sáme hájn girjjegiella, danen de hæhttuv gæhttjaladdat ådå bágojt ja hållamvuogijt. – Manen jur dájt girjijdat jårggåla?
– Åvdemusán de ussjolav tjáládagá slájav ja buorre subttsasav. Åtsåv åvdutjis dåbdos girjijt. Dájt má lulun ulmutja låhkåt. Ja de sidáv moatte lágásj ulmmejuohkusijda almodit ja moattet ájggegávdas subtsastahttet. – Romádna le má guhkes tjálos, de mij le dunji stuorámus hásstalus jårggålattijn?
– Ij la má guhkkudahka gássjel. Muvva hássti ietjá vidjura, duola dagu jårggålattijn gatjádav, man ålov máhtáv tjálle bágojt rievddadit? Iv ham máhte gielav ga giehpedit, ájnat låhkke luluj má aj tjállusav dádjadit. Ja de vierttiv buojkkát tjálle ájádusáv ja dassta de sámájduhttet. Dát le galla bårddomtábllo. Buojkulvissan Hobihtan li moadda divta. Divta e jårggålahte, ienni de ådåsis tjáledahtte. Danen de galgav divta sisŋutjav ármi máhtáv bisodit.
– Manen la de nåv gielajda mielastuvvam?– Gievras giellabirrusin lav badjánam, sijdan moadda giela. Iednep suomas, áhtjep gis sámás. Duodden má de dáro ja ieŋŋils. Dallutjis de le dát giellamiella oabllánam. Munji le girjjegiella sierra ájnas. Mánnán lav gåjt aj girjijt låhkåm. De dát barggo le munji juonen niego asstoájggedoajmman. – Sámegiela boahtte ájgge le nuoraj. Duvva julevsáme galla almma vájmmelahttá! Gåktus li mielastit boahtte vidjura?
– Munji le så gássjel boahtte ájgev merustallat. Valla javlav gåjt moadda lávke miedás lip mannam dájt jagijt. Dálla má buorebut dåhkkidip jårggålit sábmáj. Navti ham sáme sebradip værálda tjáládahkaj, gielama stáhtusav gievrrodip. Ja navti de nuorabujt lulujma aj hávsskebut lågådit. Jårggålit le dárbulasj åvddånahtátjit gielav. – I val de dån jur bargodibmen bátsitja?
– Iv, iv ham de dahkamusájs nåhkku. Valla ájgov studænntan viessot hájn guhkebuj. Dassta buorre vuodo le ávkken. Maŋenagi de soajtáv almmudagám ienebuv tjalmostit.
