Mii deaivat Aili Kampen-nammasaš gávpotoasis Oslos. Dáppe leat visttit sihke boarrásat ja ivdnát. Dat eai sulastahte visttiid muđui oaivegávpogis. Viessoseainnit leat sihke fiskadat, alihat, ruonát, rosát jna.

Rosá šaddá ge mihtilmas ivdnin min govain. Dat ii leat jur soaittáhat.

– Oaivvildehpet go ahte mun lean dakkár rosánieida? čaibmá Aili ja joatká ovdal go ollet vástidit maidege:

– Dan gal gierddan! Jáhkán ahte šaddet suohtas govat. 

Sámi Grand Prix-finalista
Aili lea jo guhká bargan musihkain ja lea huksegoahtán alcces nanu image. Liikká lei oassálastin dán jagi Sámi Grand Prixas mii loktii su vel eambbo oidnosii Sámis.

Geasset ja čakčat lea čuččodan sámi festiválalávddiin. Dan lei illá ovdal dahkan.
            
Dat ahte almmuhii iežas vuosttaš lávlaga sámegillii, lei eambbo mearkkašahtti go maid lei jáhkkán. 

Jahkebealli lea golihan dan rájes go son lávllui “Bajimusas” Sámi Grand Prixas. TV-sáddagis ledje máŋgačuođiduhát geahčči.

Aili dovddai ahte dát lei rievttes lávki dál, muhto son lei hui gealdagasas.

Movt boahtá son váldot vuostá, lei juoga maid son jurddašii. Son appellere vuosttažettiin nuoraide iežas musihkain. Lávddi alde ledje sus dánsejeaddjit fárus. Dat lei amas oallugiidda.


Dárustišgođii mánnán
– Mun gullen maŋŋel ahte muhtumat oaivvildedje ahte diekkár dánsun ii gula Sámi Grand Prix-lávdái. Muhto ieš gal viimmáskin. Lei erenoamáš vásáhus. Mu mielas lei nu suohtas, vaikko vel in liiko ge vuoittáhallat, boagusta Aili.

– Muhto ovdal go serven, de in diehtán ledjen go dohkkehuvvon sámi artistan vai in. In han mun lean lávlon sámegillii ovdal.

Ii ge son hála šat sámegiela.

Vaikko vel lea bajásšaddan Kárášjogas ja lea leamaš sámegiella vuosttašgiellan olles logi jagi skuvllas. Munno ságastallan johtá dárogillii.

Muhto, son ádde gal sámegiela seamma bures go buot eará sámegielagat. Liikká dárusta. Mii leimmet ovdagihtii ráhkkanaddan Aili dán fátta birra.



Son jurdilastá veaháš.

– Mus leat unohas vásáhusat leamaš sámegielain. Mun lean mánnán moitojuvvon iežan giela dihte. Mun jáhkán ahte balan. Dat lea šaddan hehttehussan munnje.

Váldá unna lávkkážiid
Sus sorro njuovčča go geahččala. Nu orru goit iežas mielas dahkame. Muhto ii dalle go lávlu sámegillii. Dalle dovdá ahte luovvana.

Luovvaneame orui maid ovtta geasi go barggai boarrásiidsiiddas Kárášjogas. Doppe lei bággu sámástit vai gulahalai boares olbmuiguin.

– Mun bessen olu hárjehallat sámástit dien geasi. Dat lei lávki rievttes guvlui, muhto in leat doarvái njuovžil iežan mielas. Dál lean vuos lávlon sámegillii. Jáhkán buoremus váldit unna lávkkážiid ain hávális.

Su fearán sulastahttá eará sámi artistta vásáhusaid. Agnete Saba rahpasii iežas giellahástalusaid birra 2021 čavčča NRK-prográmmas “Agnete jienáda”. Seammás válddii son maid sámegiela ruovttoluotta prográmma bokte.

Aili geahčai dokumentáraráiddu. Agnete mátki inspirerii su.

– Mu mielas lei hui buorre ja dehálaš ráidu. Son govvidii juste seamma hástalusaid ja baluid go mat mus leat.

– Lean maŋŋel jurddašan ahte jus son sáhttá, de gal sáhtán mun ge, moddjá Aili.

– Musihkka lea maid háliidan
Su lávlla sámegillii lea rahpan vejolašvuođaid sutnje, muhto leat eŋgelasgielat šuoŋat mat leat lokten su almmolašvuhtii. Ailis leat máŋga miljovnna čuojaheami Spotifys.

Son bargá duollet dalle boarrásiidsiiddas Oslos, muhto musihkka lea háhkagoahtán dušše eanet ja eanet dietnasa. Dál son sáhttá eallit measta dušše musihkain.       

– Dat lea álo leamaš mu niehku. Juste dan váste mun lean ge fárren Osloi.

Maŋŋel joatkkaskuvlla fárrii son gazzat musihkkaoahpu. Sus ii leat eará masa dorvvastit. Vaikko su oabbá ja áhčči leaba goappašagat doaktárat, ja viellja fas inšenevra, de ii leat jurddašan ahte galggašii eará oahppu. 

– Ii ge mu bearaš leat vuordan dan mus. Musihkka lea áidna maid háliidan.



Miellegiddevaš áigodat
Gávpogis leat lihkus olu ovttasbargovejolašvuođat. Aili oainnat ii leat dušše lávlu ja artista. Son lea maid lávllačálli. Son čállá lávlagiid sihke alcces ja earáide.

Juste dat dagaha ge ahte musihkka orru šaddame su eallinláibin.

– Mun dovddan ahte viimmat manná dan guvlui gosa lean álo háliidan. Viimmat orru leame mu vuorru.

Miljovnna čuojaheamit eai boađe ge iešalddis. Eará artisttat ja musihkkabargit leat maid fuobmágoahtán su.         

– Mu mielas lea miellagiddevaš áigodat juste dál, dadjá son ja moddjesta.

Mii hástalit Aili einnostit boahtteáiggi, dahje čilget movt son govvidivččii iežas eallima logi jagi geahčen.

– Dan áiggis gal lean ollen almmuhit olu eambbo lávlagiid. Mun sávan maid ahte lean beassan čuojahit olu ja stuora festiválain. Háliidivččen maid leat eambbo oadjebas dainna gii mun lean. Sávvamis lean sámegiela maid hállagoahtán fas.