Álggus 2022 geasi leimme návddašeame beaivváža Boaronjárgga sáttogáttis ruovttubáikkis Guovdageainnus, ja humadeimme dan birra maid háliideimme vásihit geasset. Munnos ii lean ráđđi dahje vejolašvuohta mátkkoštit olgoriikii. 

Muhto munnos lei stuora hállu vásihit eambbo Romssa fylkkas. Go Davvi-Norggas, ŠOŠ, mis lea fiinnis dáppe! Dan mátkki čađaheimme, ja dán jagi hálideimme ođđasit čađahit dákkár mátkki, muhto dán háve Nordlándda fylkkas.

Dás letne čohkken munno rávvagiid, das maid berret jurddašit ovdal go vuolggát mátkkoštit, leat earret eará tipsat, muittuhusat ja maid sáhttá leat buorre páhkket mielde. 

Guokte jagi áigi moai álggiime munno mátkki Ráissas. Das viidáseappot manaime Ivguvutnii, ja dasto Sommarøyai Sállira olggobealde. Leimme maid Sáččás. Jorggiheimme davás ja finaime vel Hámmerfeasttas.

Dan jagi finaime álggos Guohcanuoris, Olmmáivákkis ja Evenáššis ovdal go vujiime viidáseappot Viesttarállásii ja Lofuhtii. 

Mátkki loahpaheimme Stáiggus oktasaš olbmá luhtte. Munno mátki álggii máŋgga ládje Olmmáivákkis, Riddu Riđus. Beaivvi maŋŋel festivála leimme ođđasit páhkken biilla.

Munnos lei mielde ovttastákkotlávvu, tealtá, heŋgenseaŋggat ja bivvobiktasat. Dehálaš oahppu maŋŋel ovddit mátkkis lei juste dat ahte fertejit leat iešguđetlágan idjadanvejolašvuođat.

Moai oahpaime maid ahte mearragáttis dávjá eai leat muorat masa heŋgenseaŋggaid sáhttá heŋget, dahje ahte muhtomin ii heive cegget lávu jus arvá ja lea mearihis njuoska eanan. Tealttás šaddá ges jođánit beare báhkas nu ahte ii sáhte oađđit. 

Munnos lea dieđusge leamaš vejolašvuohta maid idjadit biillas dahje oahppásiid luhtte. Mii diehtit gos orrut, ja diehtit maid ahte geasset sáhttet leat iešguđetlágan dálkkit ja temperatuvrrat, vaikko dálkedieđut lohpidit ge fiinna dálkki.

Moai beasaime vásihit ahte mis sáhttet leat buot jahkeáigodagat ovtta beaivvis, nu ahte dan jagi páhkkiime mielde sihke oanehisbuvssaid ja ulloleasttuid.