Mii leat ságastan folkloristtain, Káren Elle Gaupain, buorástahttinvieruid birra. Sus lea máhttu sámi vieruid, muitalusaid, diiddaid ja buot eará birra mat gullet dán suorgái.
Son ii hirpmástuva jus dearvvahanvierut miehtá máilmmi soitet rievdat korona dihte.
Rievdan oainnat leat áiggiid mielde álo dahkan.
– Mun hirpmahuvven veaháš go don riŋgejit, go mun duvle jurddašin juste dán birra, ahte movt koronadávda lea sámi buorástahttinvieruid váikkuhan, lohká son.
Eará vierut ovdal
Son lea beassan reflekteret fáttá birra. Ovtta diŋgga birra lea áibbas sihkar. Dearvvahanvierut leat álo rievddadan.
Ja dan ahte gieđain buorástahttit ii leat nu dološ sámi vierrun go doaivut.
Dušše 200 jagi áigi ledje eará vierut. Sániiguin buorástahttit lei eambbo dábálaš dološáiggiid.
– Salasteapmi bođii Sápmái ovdal buorástahttima gieđain, vaikko dat ii ge leat leamaš nu nanu vierrun. Ja buorástahttit garra čárvestagain ii leat leamaš sámi vuohki. Dan leat stuoraservodagas buktán ja lea eambbo autoritehtalaš vuohki.
– Guovdageainnus, gos mun lean eret, lávejit muhtumat litna čárvestagain buorástahttit. Don illá dovddat ahte čárvesta. Nu lei eambbo dábálaš ovdal dahkat, dadjá Káren Elle.
Unnit ballu
Olbmot leat áiggiid mielde álo váruhan ahte eai boađe beare lahka earáid, ja ahte eai guoskka nubbi nubbái.
Muhto dađistaga go divššut ja dálkasat leat lassánan ja ovdánan, de lea salasteapmi ja buorástahttin šaddan eambbo dábálaš ja sajáiduvvon.
Ballu buohccát lea njuolgut unnun.
Muhto gaskkohagaid lea earet eará spánskadávda 1918-1920:s ja HIV/AIDS-áigodat 70- ja 80-logus muittuhan olbmuid doalahit gaskka ja váruhit, vaikko ledje gal čadnon olu ovdagáttut HIV/AIDS njoammumii.
Seammás leat olbmot jođánat vajálduhttit.
Jáhkká vieruid fas rievdat
Movt koronaáigodat váikkuha dearvvahanvieruid boahtteáiggis, ferte oaidnit. Dál leat olu mánát ja nuorat geat máŋgga láhkai vásihit gildosa giehtabuorástahttima vuostá.
Boahtá go sidjiide buorástahttin lunddolažžan maŋŋel koronaáigodaga? Káren Elle gal einnosta dearvvahanvieruid rievdat.
Loga maid: TikTok-revolušuvdna
– Das go leat álo rievddadan, de jáhkán ahte dahket fas. Buorástahttin gieđain lea gal hui fiinna sámi vierru mu mielas, muhto mii šaddat dohkkehit jus vierut rivdet, dadjá son ja joatká:
– Dien dáfus lea buorre, ahte soaitit garvit dávddaid boahtteáiggis. Dát han lea vuohki movt suddjet iežas ja earáid. Eai ge han olbmot leat nu čeahpit bassat gieđaid go galggaše!
Bajásšaddadettiin oahpai Káren Elle ahte ferte buorástahttit.
Dat lei skihkalaš ja dehálaš. Jus muhtun dan ii dahkan, de rihkui sosiála njuolggadusaid. Buorástahttin čatná olbmuid oktii, ja lea máŋgga láhkai kultuvrralaš rituála.
Buorástahttit garra čárvestagain ii leat leamaš sámi vuohki. Dan leat stuoraservodagas buktán.
Káren Elle Gaup
Gargŋilbuorástahttin
Ieš ii liiko julggiin dahje gargŋiliin dearvvahit, nu movt oallugat dál dahket miehtá máilmmi. Sutnje eai leat diet vuogit heivvolaččat.
Son liiko baicca nivkalit, dahje eandalii sániiguin dearvvahit.
Dan son baicca sávvá sajáiduvvot eanet. Gieđa sáhttá maid ratti vuostá bidjat go dearvvaha. Dat maid heive su mielas.
– Gargŋiliin buorástahttit ii baicca heive Sámis dahkat. Dasa leat čadnon negatiivva bealit. Mun ipmirdan jus boarráset olbmot eai liiko dasa. Go gargŋiliin nie dearvvaha, de váldá saji, ja dan ii galggaše. Sámis ii leat vierru rámpot ja čájáhallat iežas.
– Mu mielas leat sámi nuorat leamaš čeahpit buorástahttinvieruid seailluhit. Nu lean goit ieš vásihan. Dál soitet sii šaddat hutkat ođđa dearvvahanvugiid? árvala son.
Nuoraid jurdagat
Maid nuorat ieža jurddašit? Alexander Mienna (17) Upmis eret liiko gargŋiliin dearvvahit, goit dassážii go njoammudaneasttademiid ložžejit ja olbmot besset buorástahttit fas dábálaččat.
– Mun jáhkán mii buorástahttigoahtit gieđain fas go šaddet fas dábálaš áiggit. Muhto jus eat, de orru gargŋilbuorástahttin buorre vuohki boahtteáigái mu mielas, lohká Alexander.
Linn-Maggi Joma (16) Snoasas eret ges ii liiko ođđa buorástahttinvugiide.
– Gargŋiliin ja julggiin dearvvahit lea mu mielas ártet. Persovnnalaččat oiddán baicca rávkat hei dahje bures. Koronadávda lea olu diŋggaid váikkuhan miehtá máilmmi. Movt mii dearvvahit lea okta dain. Bohtet go buorástahttinvierut rievdat maŋŋel koronaáigodaga? Muhto jáhkán ahte buorástahttigoahtit fas dábálaččat maŋŋel pandemiija, árvvoštallá son.
