Mijjieh Estridem Riksscenesne Oslovisnie gaavnedibie såemies tæjmoeh åvtepremijeeren
åvtelen NRK-raajroste Oro Jaska. Mænngan daan iehkeden rööpses guhkiesjievege jïh premijeerefeeste sjædta. Altese råålla lea Sajje raajrosne mij lea akte dejstie åejvieråållijste saemien noereraajrosne.
               Dïhte mijjem gamte mojjesinie gaavnede. 

ESTRID lea eejhtegh, åerpenh jïh aktem voelpem meatan vaalteme åvtepremijeerese, jïh aavode vaastahtahkem vuejnedh gaajhkijste gïeh doh voestes göökte raajroeåesieh vuejnieh daan iehkeden.
              Daate aaj voestes aejkien dïhte åesieh raajroste vuajna.
               Daan mearan ajve traajlerem jïh smaave boelhketjh raajroste vuajneme. Dan åvteste tuhtjie gieltege. Estrid tjïelkeste mearan lea dorjehtæjja filmadimmesne, dellie dan stoerre fokusem jïjtse barkose åtna guktie geerve sov uvte vuejnedh guktie dïhte gaervies illedahke sjædta.
              – Bielie barkoste gujht sjugniehtåvva gosse lea riejries filmadimmine. Manne abpe manusem lohkeme, jïh iktesth daajreme mij sæjhta sjugniehtovvedh, men stööremes fokusem jïjtjene replihkide jïh scenide åtneme. Joekoen gieltege sjædta raajroem vuejnedh, Estrid jeahta.

ORO JASKA itjmies teemah bæjjese vaalta goh daaresjimmie jïh vælnjoehvoete onne voeneseabradahkesne. Estridese lij joekoen veaksehke meatan årrodh raajrosne.
               Gosse jïjtje raajroen bïjre govli voestes aejkien, dellie dorjehtæjjah ohtsin mah galkije noerhtesaemien soptsestin. Voestegh idtji veeljh pryövedh naakenh daejstie råållijste spïeledh dan åvteste ij gïelem nuekie hijven soptsesth. Men mænngan Vegard Bjørsmoem råaki, gie dovne manusetjaelije jïh dorjehtæjja raajrosne.

               Minngemes Estridem soptsestehti råållese syökedh goh Sajje – råålla maam dïsse sjïehtedi.
              – Akte fun fact lea månnoeh Vegardh paarredaanhtsoem daanhtsoehtimen gosse maanaskuvlesne veedtsimen Karasjohkesne, jïh daam daanhtsoem filmadi don aejkien. Vegard raaktan dam filmebietskem pilotesne nuhtji, jïh jïjtjehke raajrosne, guktie rïektesisnie domti nov lij sån mïele manne edtjim meatan årrodh.

EEVRE MAANABAELIEN raejeste Estrid lea vaane juhtiemisnie årrodh. Dïhte Stuehkesne reakasovvi, jïh doh njieljie voestes jaepieh fuelhkie mïnniji Karasjohken jïh Stuehkien gaskem. Gosse lij gaskem njieljien jïh govhten jaepien båeries dah Københavnesne årroejin, men gosse edtji skuvlem aelkedh dah Karasjohkese juhtin.
               Desnie Estrid årroeji goske lij luhkien jaepien båeries. Dan mænngan lea Stuehkesne orreme.
              Dïhte varke lïeri gosse jåhta, dellie tjuara orre voelph åadtjodh. Ij lij dan aelhkie maanagïertevoelpide Københavnesne utniehtidh, men Estrid annje hijven ektiedimmiem voelpigujmie åtna dehtie baeleste satne lij Karasjohkesne.
               Karakteere Sajje ij leah dan joekehts Estrideste. Gosse råållam åadtjoeji, dellie karakteerem ånnetji jarkeli, naakede mij såemies hedtievæhtah sjugniedi. Gåabpatjahkh bååstede Karasjohkese båetieh Stuehkeste, jïh gåabpatjahkh noerhtesaemien guarkoeh jalhts eah dam soptsesth.
              – Sajje kreatijve, sosijaale, sov sijjiem vaalta jïh eadtjohkelaakan meatan dennie saemien jieliedisnie Stuehkesne. Naemhtie geajnoem bååstede gaavna sov saemien identiteetese, jïh dannasinie bååstede Karasjohkese jåhta. Men raaktan daesnie libie ånnetji joekehts. Manne eadtjohkelaakan meatan orreme saemien byjresisnie abpe jieledem, jalhts geerve orreme jeatjah noere saemieh gaavnedh jïh dejgujmie åahpenidh Stuehkesne, Estrid jeahta.

JALHTS jïjnjem juhtiemisnie orreme, jïh guhkiem stoerre staarine orreme, dellie damta satne lea buektiehtamme dam saemien bieliem steeredh abpe tïjjen. Aehtjebe lea aarebi saemiedigkiedirektööre Saepmien nöörjen bielesne, mearan tjidtjebe lea jïjnjem saemien kultuvrepolitihkine, vueline, filmigujmie jïh scenetjeahpojne gïehtelamme.
               Estrid ij leah jueriedisnie satne jïjnjem eejhtegijstie åådtjeme, men lea geervebe orreme gïelem utniehtidh.
              – Geerve orreme noerhte- jïh åarjelsaemien Stuehkesne lïeredh dan åvteste lohkehtæjjah fååtesieh. Manne ånnetji noerhtesaemien lïerim maanaskuvlesne Karasjohkesne, men geerve orreme gïelem steeredh.
              
GOSSE ESTRID edtji skylledh lij meatan saemien skyllemeleejresne. Desnie jienebh jeatjah noere saemieh gaavnedi, men damti satne idtji eevre sjïehth dejgujmie ektine.
               Dïhte veanhta satne lij jueriedisnie sov identiteeten bïjre don aejkien.
              – Lij jeenjesh desnie mah bovtsigujmie gïehtelin jïh saemien byjresijstie böötin. Vïenhtem dïhte mannem ånnetji baajnehti. Jeenjesh gïelem ektesne utnin, mearan manne meehtim stuerebe ektiedimmiem damtedh dejgujmie mah stoerrestaaresne årroejin. Daelie mov identiteete veaksehke domtoe, jïh sagke veaksahkåbpoe sjïdti gosse lim meatan Oro Jaska-raajrosne, jïh mænngan jeatjah saemiejgujmie åahpenamme mov aaltarisnie.

MIJJIEH JÅERHKEBE raajroen tematihkese. Daaresjimmie, vælnjoehvoete, sjaevehtsvoete. Daate lea teemah mej bïjre dagke ij leah dan aelhkie soptsestidh, men akte fåantoe mannasinie raajroe dam bæjjese vaalta.
              Daate lij soptsese maam Estrid sïjhti meatan årrodh soptsestidh. Dïhte tuhtjie vihkele vuesiehtidh luhpie lea bïeljelidh, jïh sååjhtoe goerkesem dan åvteste åadtjodh.
               – Seksuelle daaresjimmie lea stoerre dåeriesmoere, naakede maam joekoen gellie nyjsenæjjah dååjroeh. Daate lea daaresjimmiej jïh dan definisjovnen bïjre. Stoerre dåeriesmoere gosse ij doesth jallh daejrieh gåessie öörnegisnie ijje jiehtedh. Vihkele mujhtedh ij edtjh naan tsiehkine jåerhkedh bielelen tjïelke jaavoe åådtjeme. Ij leah gåessie gih juerie mejtie jaavoe jallh ijje. 
               Jalhts raajroen tematihke lea itjmies, Estrid tuhtjie lij hearlohke Oro Jaska-dåehkine barkedh. Dïhte joekoen feestescenide måjhta.
              – Lij joekoen luste feestescenide filmadidh. Ij edtjh gidtjh musihkem spïeledh mearan filmedeminie, guktie tjoerim jïjnjem musihkem blaste åvtelen filmadimmie eelki. Filmadimmesne lij eevre sjeavohth, men gaajhkesh dovnesh njulhtjin jïh daanhtsoehtin bïjre jarkan!

DORJEHTÆJJABARKOE lea naakede man vööste geasalgovvi mearan lij onne. Jaepieh doekoe lea jïjnjem teaterinie gïehtelamme, jïh minngemes tïjjen jiene jienebe dorjehtæjjabarkoe sjïdteme. Lissine raajrose Oro Jaska, Estrid aaj åejvieråållam åtneme sveerjen spïelefilmesne Fungi, jïh aaj råållam noereraajrosne Håll andan! åtneme.

              – Dorjehtæjjabarkoe lea naakede mij munnjien joekoen hijvenlaakan sjeahta, jïh abpe prosessem kraanskodh guktie almetje edtja reageeredh jïh darjodh.  Manne lim mån sïjhteme jïjtjemem buerkiestidh goh akte kreatijve almetje, gie ræhpas jïh tjetskehke. Manne haestemh lyjhkem, Estrid jeahta.
               
VIELIE dorjehtæjjabarkoe aaj båetijen aejkien sjædta, ij leah jueriedisnie dan bïjre. Estrid lea vïedteldihkie akten stuvremasse Sveerjesne, jïh jeahta satne såemies pryövespïelh åådtje. Men daelie ij leah dan gellie filmh mah dorjesuvvieh.
              – Raaktan daelie ånnetji servicesne barkem, jïh dle såemies teatereprosjektigujmie gïehtelem.
              – Men sov sån dorjehtæjjine årrodh mij lea dov stoerre nïekedasse?
              – Vïenhtem eevre mænngan manne dorjehtæjjabarkoem vueptiestim, dellie dïhte lea dïhte aajnehke mij raaktan lea dabranamme. Domtoe goh naakede mejnie sïjhtem jåerhkedh dan guhkiem gåarede, men jalhts iktesth jeatjah geajnoeh gååvnesieh, dellie dorjehtæjjine årrodh domtoe goh dïhte reaktoe geajnoe. Åadtjobe vuejnedh mejtie vielie teatere, filme jallh gåabpegh sjædta, men sïjhtem hov dam geajnoem vaedtsedh, Estrid minngemes jeahta.