– Oalggit han njedje. Dalle bessen dovdat ahte sáhtten vuoigŋat, muhto mun dovddan maid ahte dán áššis lea dušše gaskaboddosaš loahppa, muitala Elle Nystad.

Mii deaivat Elle Nystada gáfestallanbáikkis Romssas. Dá lea olmmoš mas lea eahpitkeahttá huššás árgabeaivi. Son studere lágaoahpu Romssa universitehtas ja jođiha Norgga Sámiid Riikasearvvi nuoraidlávdegotti.

Muhto eatnasat várra dovdet su Fovse-ášši oktavuođas. Son lea leamaš guovddážis miellačájehemiin.

Árvideamis leat dát ovdavázzit hárjánan lossa dovdduiguin hupmat mediain. Dál vuhtto veaháš earálágan dovdu go Elle muitala dan beaivvi birra go diehtu bođii ahte visot miellačájeheaddjit, geat gárte diggái, áššehuvve. 

Eai boahtán nahkárat 
Elle, nu movt eatnasat, ii vuordán ahte duopmu galggai celkojuvvot dien beaivve. Son muitala datte ahte ija ovdal duomu eai boahtán nahkárat, go alddis lei dovdu ahte boahtte beaivve galggai juoga geavvat. 

Go beaivet lei ribahan nohkastit, de lei Elles čuodjan telefovdna hirbmosit, ja olu  e-poasttat ja teakstadieđut ledje gártan. 

Vuosttaš maid Elle dagai go lihkai lei lohkat duomu. 

Miellačájeheaddjit ledje ge ožžon duomu diimmu ovdalgo almmuhuvvui álbmogii.

Lágaoahppostudeanta, guhte šattai dikki ovdii, lei ferten olu jurddašit movt su juridihkalaš boahtteáigi šaddá jus dette dubmehallá. Dalle gal oalggit njedje go lei lohkan bohtosa.

Geavatlaš oahpahus
Go lágaoahppostudeanta čohkká dikkis, de vissa lea ge lunddolaš ahte gazzá nu olu oahpu go sáhttá. Elle mielas lei miellagiddevaš dieinna oainnuin nai čohkkát dikkis, ja čujuha ge erenoamážit maŋimus beivviide, go bealušteaddji ja áktor ákkastalle duopmárii. 

– Mun ohppen olu doppe, ja lei hui miellagiddevaš oahppat eambbo riektevuogádaga birra ja mo visot doaibmá. Muhto dieđusge lei dat nubbi bealli dies maid, dat ahte stuora oassi sámiid dilis lea čohkkát dikkis. Dat váldá olu fámuid ja áiggi.

Juoga man Elle jurddaša lea ahte lea vejolaš ahte feara gii, guhte bargá boazodoalus, ferte čohkkát dikkis ja bealuštit iežas eallinvuogi.

Son muitala ahte dat lea fuones dovdu.

– Dovddan ahte boazosámis fertejit buohkat leahkit spesialisttat iežaset rivttiin, ja daid dovdat mánnávuođa rájes jo.

Dán duomus lei maid sierraoaivil. Dat mearkkaša ahte mielduopmárat, mat eai leat fágaduopmárat, áššehuhtte miellačájeheddjiid. Fágaduopmár ges oaivvildii ahte miellačájeheaddjit galggaše ráŋggáštuvvot.

– In dieđe riekta manne nu lei, leaččai go juogalágan strategiija. Livččii miellagiddevaš diehtit manne fágaduopmár dien oaivvildii.

Miellačájeheaddjit eai leat vearredahkkit
Vaikko ovdagihtii lea veadjemeahttun diehtit diggeášši loahpalaš bohtosa, de muitala Elle ahte ieža miellačájeheaddjit eai ballan dubmehallat. 

– Mun dieđan min dáfus, geat leat akšuneren, ahte dát lei rivttes dahku. Eat mii lean vearredahkkit dán áššis, lohká Elle Nystad.

Duomu ektui leat maid leamašan eará áššit mat leat illudan Elle. Son namuha ahte lei hui mearkkašahtti go duomus čuožžu ahte miellačájehemiid haga eai livčče eiseválddit atnon ándagassii Fovsse boazosápmelaččain. 

– Eará somás ášši duomus lea ahte das oaidná mo Terje Aasland buvttii vihtančilgehusa, go son dat han gielistii. Dat han lea veaháš somá go oidno duomus, ja nu boahtá ovdan, lohká Elle.

Fovse-ášši lea ge čuohcán olu dovdduide, sihke boazodoalu ja riikkaviidosaš dásis. 

Ii leat loahppa
Vaikko miellačájeheddjiid ektui lea celkojuvvon duopmu, de han ii mearkkaš ahte dat lea makkárge lágan loahppa áššái. Nu han lei maid Fovse Njaarke orohagas, ahte bieggaturbiinnat bisso vaikko Alimusriekti celkkii ahte dát huksemat rihkkot olmmošvuoigatvuođaid. 

De lea lunddolaš gažaldat makkár mearkkašumi dát ášši buktá ovddos guvlui. 

Elle jáhkká ahte ollugat ballet dan jurdagis ahte Alimusrievtti duopmu sáhttá orrut eambbo dego evttohus. Dan dihte oaivvilda son ahte eamiálbmot ferte muittuhit eanetlogu álbmoga ahte dát ii leat ášši mii lea čuohcán dušše sámiide, muhto maiddái riektestáhtii, demokratiijii, ja olmmošvuoigatvuođaide. 

Son namuha ahte Fovse-miellačájeheamit leat leamašan áibbas earenoamážat, jus buohtastahttá dán eará miellačájehemiiguin.  

Dábálaččat han lea nu ahte jus olbmot servet siviila jeagohisvuhtii, de lea ulbmil čájehit vuostehágu muhtun mearrádussii man eiseválddit leat dahkan. Fovse-akšuvnnaid bokte leat miellačájeheaddjit bealuštan Alimusrievtti mearrádusa. 

Elle muitala ahte dát lea hirbmat duođalaš ášši demokratiija ektui, ja ahte ii leat imaš ahte luohttámuš eiseválddiide lea unnon.

– Makkár mearkkašumi de buktá duopmu luohttámuššii?

– Lea oalle buorre oadjebasvuođa ektui. Mis leat dat golbma fámu mat stivrejit, ráđđehus, Stuoradiggi ja duopmostuollu. Go lea okta dáin min bealde, de addá dat veaháš oadjebasvuođa, muhto olmmoš goitge eahpida veaháš, lohká Elle.

– Ii Fovse-ášši leat lahka ge čovdojuvvon, mii leat ain vuordime ahte boazosápmelaččat galget oažžut guohtuneatnamiid maid ráđđehus lea sidjiide lohpidan. Dasa lea biddjon guhtta jagi áigemearrin. Dát lea dušše gaskaboddosaš loahppa áššái, loahpaha Elle.