Ellos eatnu –  La elva leve man Ole Giæver lea rešisseren, soaitá leat dán logijagi eanemus vurdon sámi filbma. Ja nugo olu sámi historjjálaš dáhpáhusain, de leat maid Álttá-áššis garra čanastagat sámiide.

Mii han measta buohkat dovdat muhtima gii lei Savvonis vuosttaldemiid oktavuođas. Mis soaitá áddjá, áhkku dahje eará fuolki gii lei guovddáš olmmoš Álttá-áššis.

Dán dihte lea ge filbmadahkki Ole Giæver váldán stuorra barggu mas lea álki meaddit.

Loga eambbo filmma birra dás.                  

Gessojuvvo konfliktii

Ellos eatnu lea drámá čiekŋalis riidduid ja nuorra olbmo duostilvuođa birra, muhto maiddái mo sámi vuoigatvuođaid ovddas šadde rahčat muhtun deháleamos dáhpáhusain Sámi ja Norgga historjjás.

Filbma álggahuvvo Billávuonas jagis 1979,  gos deaivat nuorra nissonolbmo Estera (Ella Marie Hætta Isaksen) ja su bearraša. Ester lea fárremin Áltái bargagoahtit sadjásaš oahpaheaddjin, ja ii leat mihkke mii almmustahttá ahte lea sáhka sámi bearrašis.

Ellos Eatnu-trailer.

Ii leat ovdalgo Estera vilbealli, Mihkkal (Gard Emil Elvenes), skuviha gávttiin go galgá sáhtostit Estera Áltái, ahte mii ipmirdit ahte dás lea veaháš eambbo mii lea duohken.

Mihkkal lea sámi aktivista gii vuosttilda Álttáeanu dulvadeami, ja nu viggá maid hástit Estera mielde Savvonii. Ester gártá bákkus mielde vuostálastinbáikái, ja doppe álgá su persovnnalaš mátki.

Čeahpes neavttárat

Filbmadahkki Ole Giæver lea muitalan ovdal mediaide ahte go oinnii Ella Marie Stjernekamp tv-prográmmas, de diđii ahte son lea rievttes olmmoš neaktit Estera.

Dát mearrádus lei risky, go Ella Marie han lea olmmoš gean mii dovdat bures eará oktavuođain, ja nu lei sáhttit geavvat ahte Ester dušše šaddá Ella Marie joatkka.

Muhto Ella Marie dahká dáid jurdagiid duššin, go son hálddaša Ester-rolla nu bures ahte oalát vajálduhttit su ja oaidnit dušše Estera. Lea easkka go Ester váldá aktivista-rolla ja álgá sárdnidit ahte muittuha veaháš Ella Marie.

Nuppiin váldoneavttáriin, Gard Emil Elvenes, oahpásmuvaimet vuosttas geardde Hjerterått tv-ráiddus, muhto dan rájes lea unnán oidnon. Danin lei ge dá ilolaš oaidnaleapmi. Gard Emil nagoda bures gaskkustit Mihkkala karaktevrra ja dahká su ealasin.

Dá lea neaktintaleanta gean mun sávašin eambbo oaidnit lávddiin ja šearpmas.

Maiddái Sofia Jannokas ja Beaska Niillasis leat guovddáš rollat, muhto dás ferten mieđihit ahte in oba fáhten ge mii sudno karaktevrraid namma lei. Mu oaivvis bissuba soai Sofia Jannokan ja Beaska Niillasin.

Dat ii mearkkaš ahte soai eaba heive rollaide, go sudno karaktevrrat vásihuvvojit hui oadjebassan ja dárbbašlaš dorvun Esterii.

Lei maid hearvái oaidnit buot sápmelaččaid geat ledje statistan. Dá lea eahpitkeahttá filbma man olmmoš šaddá moddii geahččat. Mun illudan nuppes geahččat ja ohcagoahtit oahpes olbmuid statisttaid gaskkas.

Estera persovnnalaš mátki

Ollislaččat lea Ellos eatnu buorre filbma mii nagoda muitalit eaŋkilolbmo persovnnalaš historjjá muhtun sámi stuorámus historjjálaš dáhpáhusa bokte.

Muhtun fáktadieđut leat rievdaduvvon filmma dáhpáhusaid dihte, muhto ii leat sakka gáidan duohta historjjás.

Lea dehálaš ráhkkanaddat iežat dasa ahte filmma muitalus ii leat vuosttažettiin Álttá-ášši birra, muhto baicca Estera persovnnalaš mátkki birra, mii váikkuhuvvo Álttá-áššis.

Jus geahčat filmma dáinna vuolggasajiin, de in jáhke ahte behtohalat.

Filbma čájeha man garrasit dáruiduhttin váikkuhii dien áigge ja man váttis dán jurddašanvuogis lea beassat eret. Ollu filmma čuolmmain leat ain odne áigeguovdilat, vaikko filmma dáhpáhusat gevve 40 jagi áigi.

Mu mielas addá filbma doaivaga ja movtta dasa ahte maiddái min buolva nagodivččii dáistalit seamma láhkai.

Jus fal dárbu.