Jårggålam: Are Tjihkkom

Ávos ja sjållåhiddje næjtsov Š Nuorajmagasijnna ságáj­daht­tá Zooman. Julia Ka­ren Olea Paulsen årru Hábmera Áj­luovtan. Juska dát le sunji sijddan, de le gis háhp­pi­dam moat­ten sa­jen årrot.

– Riegádattijn årojma Ájluovtan. År­rum lip valla aj Bådådjon, Dálvva­dis­án, ja Telemárko Raulandan, de­sik Áj­luoktaj máhtsajma, giehttu Julia.

Dájs bájkijs de Ájluovtav buoremusát mujttá.

– Divna berraha ja máddo li dáppet. Mujtáv má aj Bådåd­­­jov, ihka vil unne lidjiv, årojma ham dåppen vihtta jage, giehttu Julia.

Julia subtsas hávsske le Ájluovtan badjánit, gå dán báj­ke sáme li gievra, ja sáme skåvlån oahppá.

– Duodden li muv rádna, berraha ja máddo dáppen.

ÁRGGABIEJVIJT LE DE Julia rijm­mo dievvam skåvlås, vuodjamis ja hárp­pa­t­juojadimes.

– Lávlov aj juohkka biejve, tjabu moad­di biejve nalluj, javllá sån.

Julia le ham almma mielastuvvam láv­lotjit ja musihkkaj. Subtsas ålles ielle­mav le lávllum ja pianov vidát klássa rájes tjuojadam.

– Pianov oahppiv giehttjit klássaj, valla de hiejttiv, gå moadda skåvllåtijma gålådiv pianoj ja hárppaj. Danen de dåssju hárpajn joarkkiv, giehttu.

Pianomáhtudagá ællim huoman dåssjen hárppaj målsodijn.

– Gå állis pianov hárpav åvddåla oahppiv, de lij åvvånagi álkkep hárpav oahppat. Hárpav ham máhtáv C-dur-ska­laj biedjat, masi lav juo hárjjánam, javllá Julia.

JULIA LE AJ EDNA DOAJMMELIS Hábmera kultuvrraskåvlån. Javllamáno såj guojmijnis Ingebjørgajn almodijga lávllagav «Vijmak javlla vas» Háb­mera kultuvrraskåvlå bak­tu. Dávva lu­luj ådåsis dahkat.

– Ållu suohtas lij, ja muojon vaden da­gáv. Ingebjørga siegen ham agev lávlov dákkár prosjevtajn, sujna guojmmen le má suohttasabbo, giehttu Ju­lia.

Majt lávllagijt de luluj almodit ij la Ju­liaj ájnas.

– Muojon luluv hájn javllalávllagav lávl­lot. Valla luluv galla ihka mav tjáppa lávllagav báddit, javllá sån.

JULIA BOAHTTEÁJGE niegojs gieh­to­dijn de le tjielgas vásstádus.
– Musihkajn galla luluv boahtteájge joark­ket. Gievras miella le joarkátjit lávllot ja lávllon sjattatjit. Hálvva gássjel le dåbdos lávllon sjaddat, valla huo­man luluv dajna joarkket, giehttu. Julia giehttu dallutjis, gå musihkkaj ål­lu mielastuváj.

– Agev ham lav lávllum. Mujsta le guov­­tejagágin filmasj, gå gitárav ad­nalav ja lávlov, tjajmmá Julia.

Julia subtsas esski Hábmera kultuvrraskåvlån tjæhpoj lávlotjit.

– Maŋŋela danna lav lávllogoahtám, de lav nahkam alla tjuojalvisájt dæjvvat. Oahppam lav, gåktu gielav gárve­dav, åvddåla lávllogoadáv. Ittjiv åvddåla buvte, ájnat dálla buvtáv lávllot alla ja vuollegis tjuojalvisájt gulunagi buorebut, giehttu.

Julia giehttjit klássan oattjoj fálaldagáv oahppat hárpav tjuojadittjat. Hár­pav lij juo guhkev hálijdam. Diehttelis fávdda ávkkij máhttelisvuodav.

– Hárppa le mielastim buoremus tjuo­jan årrum ållu dallutjis, gå vuostasj bá­le davva vuojnniv. Agev hárpav TV:n vuojnedijn de lav ussjolam «vuoj lijka, hárpav oalle iellemin vuojnnet ja davva tjuojadit». De hálijdav tjæhp­pot hárpav tjuojadittjat, vaj luluv tjuo­jadit moadda tjáppa tjuojalvisá, dagu «Tre nøtter til Askepott», giehttu Julia.

MAŊEMUS ÁJGEV le Hábmera suoh­kanin årrum edna rijddo. Juogos sihtá suohkanådåstuhttemav hiejttet ja tjál­let ådå rájav sáme bájkij, Ájluovta ja Mås­ke, dagi.

Dát ássje Juliav asjmat ja hådjåt.

– Gullam lav ållessjattuga dássta gieht­tu, ja vil ássjes lågådijn de asjmav da­le duojda, ållu huohppelattjan má gul­luji. Dan ga bále le mielastim hådjådahtte årrot suohkanin, gånnå iehtjáda e nuppev lágeda.



– Jus Badjesijdan manát, de ham dieh­tá birrusin li, gudi e mijáv lágeda. Hálv­va håjes navti ájádallat, javllá Julia.

Ihka vil de Julia bivtjut ja sámevuodas­tis mihástallá.

– Suohtas le nuorra julevsábme årrot. Buorre le oahppam lav julevsáme, ja dat le muv iednegiellan. Iv la vas­jev gullam, ájnat lågåv ham muhtem moalg­gemav Instagraman. Valla suoh­tas le sábme årrot, ja dassta lav mihá, javllá sån.

JULIA MAŊEP STUORRA ULMME le skalluj låhkåt boahtte jage. Ávvut dasi.
– Ájluovtan li gápptekursa, moaddása gis ietjas gáptev gårru skallidibmáj. Da­nen suludaláv gáptev goarrot.

Mav­­vas de iv muojon goaro. Hálvva gávkas mielastim, tjajmmá Julia.

Huoman de gahperav gårru, ruvva gis ålli. Vájbi de Julia boahtte jage skalluj låhkå iesj gårrum gáptijn.

ÅVDDÅLIJ GUOVLLUJ de Julia moad­­da ássje dåjmat. Oassálastij Háb­­mera suohkana guovvamáno 6. biejve ávvudallamij. Kultuvrraskåvlå oahp­pe prográmmav hásadin.

– Hárpajn tjuojadiv «Dalloj gå måv lidjiv» ja lávlluv Kari Bremnesa «E du nord» julevsábmáj, «Le gus davvelin». Ieddne davva sáb­máj jårggålij.

Julia jáhttá Hábmer le galla ålov ienebuv bigodittjat, ájnat bágo gájddi, gå dassta jæsskop.

– Ienebuv má buktep. Iv máhte gieht­tot majdik, ájnat stuorra dáhpádus galla sjaddá. De hæhttubihtit vuorddet, hæjttá Julia sluogas láhkáj.