De gal orro Guovdageaidnu nai modernisereme! Guovdageainnu gilážis lea dál ođđa vuođđoskuvlagárdin gárvvis ja ođđa boleskantuvra jođus. Dál lea nai áibbas ođđa joatkkaskuvlagárdin gárvánan, ja oahppit leat viimmat beassan fárret ođđa gárdimii.
Š lea fitnan ođđa joatkkaskuvllas gullame ohppiin movt dilli lea ođđa skuvllas, ja movt doppe lea dássážii leamašan boares gárdima ektui. Go vuojista parkerensadjái, de oidnojit olu UTV:t, biillat ja sihkkelat. Parkerenšilju lea guhkki ja stuoris, ja dohko sáhtašii roahkka čáhkkehit stuora oasi Guovdageainnu biilalogus. Skuvlagárdin lea stuoris ja fiinnis. Go čuožžu olggobealde, de gal oaidná ovttatmano ahte dás leat čeahpes arkiteavttat plánen hirbmosit ja vuđolaččat jurddašan makkár hápmi gárdimis galgá leat.
Skuvlla oahppit ja bargit gal besset oaidnit albma fiinna huksehusa juohke iđida go parkerejit skuvlla olggobeallái.
Fiidnát go boares skuvlaMii deaivat njeallje nuora geat vázzet lasáhusfágaid joatkkaskuvllas. Nilsa Nutti (18), Maj Káre Eira (18), Lávre Máhtte Utsi (18) ja Aina Nystad (18) leat čohkkáme kantiinnas ja návddašeame bottu go journalista skuviha. Sis orro leame buorre mokta, ja humadit guhtet guimmiideasetguin gullat makkár plánat dál leat boahtte diimmuide. Mii jearrat sis movt lea ođđa skuvlagárdimis dál go leat fárren sisa ja sajáiduvvame ođđa feaskáriidda ja oahppolanjaide. Sii muitalit vuosttažettiin ahte skuvlagárdin lea hirbmat fiinnis, ja mieđihit ahte lea fiidnát go boares skuvla.
Mii fitnat joatkkaskuvlla rektora kantuvrras. Doppe čohkká Anna Solveig Gaup Sara, ja muitala ahte leat muhtun hástalusat leamašan ođđa skuvlii fárremis. Son maid duođašta ahte ii leat visot mii čáhká ođđa skuvlii. Rektor lohká ahte sis lei mearri fárret ođđa skuvlagárdimii čakčamánu 20. beaivái, ja ahte dan gal leat nagodan. – Vaikko mii leat fárren ođđa skuvlii, de leat olu diŋggat boares skuvllas maid mii fertet deike buktit. Muđui leat vel diŋggat maid mii áigut earáide addit, nu ahte daid gal lea beare boahtit viežžat. Ii deike čága visot, muitala Anna Solveig.
Sii fertejit maid ordnet gárvvisin visot vuorkkáid. Anna Solveig muitala ahte váilot ain muhtun vuorkkát earret eará boazodoalu ja duoji ohppiide. Seammás leat maid leamašan muhtun hástalusat rusttegiid ektui, ahte ii leat visot mii čáhká lanjaide.
Dat lea buktán hástalusaid go galget sirdit rusttegiid ođđa skuvlii. Muhto dát gal boahtá ortnegii dađistaga, jáhkká rektor.
Muđui gal muitala rektor ahte leat hui movttegat go leat beassan fárret ođđa skuvlagárdimii.
– Dáppe leat olu ođđa funkšunalitehtat, dáppe gal šaddá eahpitkeahttá geahppaseabbo bargat go boares skuvllas. Ja skuvla han lea ge hui fiinnis ja rabas, juohke diŋga lea oidnosis ja dáppe beassá álo leat sosiála, muitala rektor, ja loahpaha:
– Dieđusge gal buorrána olu áiggi mielde.
Áiggi mielde hárjánit Vaikko lea somá sin mielas ahte leat nu oallugat álgán joatkkaskuvlii, de lea hástaleaddji lasáhusfágaohppiide go oahppolanjat leat beare gáržžit sidjiide. – Eat mii oainnat buohkat čága deike. Dieđusge lea fiinnis dáppe, muhto šaddá veaháš lossat go mii leat nu oallugat, go de šaddá oalle gárži dáppe, muitalit oahppit. Go čohkkájit kantiinnas, de muitalit sii ahte eai leat nu olu sosialiserenbáikkit skuvllas. Sii muitalit ahte livččii somá viežžat suffá skuvlii, vai leat eambbo čohkkánsajit. – Olgun goit oidnojit olu beaŋkkat, lávebehtet go doppe leahkit? – Ná, eat mii láve gal doppe nu olu, muitalit oahppit, ja loahpahit: – Mii fertet gal vissa sajáiduvvat ođđa báikái eambbo, álggos lea veaháš ártet, muhto gal mii áiggi mielde hárjánit ođđa báikái.
