Dan rájes go Nils Gaupa beakkán Ofelaš-filbma ilmmai 1987:s, de lea sámi filbmaáŋgiruššan sturron garrasit. Sáhttá roahkka dadjat ahte Sámis lea dál sierra filbmaindustriija.
Maŋimus jagiid leat ge sámi filmmat geasuhan riikkaidgaskasaččat gehččiid ja vuoitán feara makkár iešguđetge bálkkašumiid. Mis gávdnojit olu neavttárat ja buvttadeaddjit, oallugat dain leat dál bures hárjánan filmmaiguin bargat. Ja soaitá lea ge áigi láddan ođđa filbmadahkkibulvii. Vuosttaš sámi kursajoavkuÁrabuš dán geasi lágidii Nordisk Ungdomsfilmfestival (NUFF) filbmakurssa Romssas, muhto dál lei vuosttaš háve go lei sierra sámi kursajoavku. Vahkku siste galge sii hutkat, čállit ja buvttadit oanehisfilmma. Boađus šattai filmmaš mas lea namma Sámi Čalbmeláset. Filmma sisdoallu lea ahte dievdu gávdná čalbmelásiid olgun, ja go dáid coggá, de geasehuvvo fáhkkestaga imašlaš lávvui.
Dá lei okta gávcci filmmas mat buvttaduvvojedje festivála oktavuođas, ja čájehuvvui dasa lassin Verdensteateris Romssas geassemánu loahpas.
Ođđa vásáhusOkta dain guhte searvvai filbmakursii lei kárášjohkalaš Majja Angelica Guttorm (17). Son muitala ahte oaččui Hålogaland Amatørteaterselskapas (HATS) cavgileami kurssa birra, ja ahte ii ádjánan guhká ovdal go mearridii searvat filbmakursii.
Muhto dá lei áibbas ođđa vásáhus sutnje, go beasai leahkit mielde filbmabuvttadeamis álggus gitta lohppii.
– Dieđusge lei hui somás ja earálágan vásáhus. Dat lei huššás proseassa, go vahkus galgá visot bargat ja gárvet. Vuosttaš beivviid mii čohkkáimet lanjas ja «brainstormiimet», seammás go geahčaimet eará filmmaid inspirašuvnna háhkama dihte, muitala Majja Angelica.
Niehku lea neaktitVaikko Majja Angelica lea hárjánan neaktimii, ja neaktá nai dán filmmas, de lei sus lassin veaháš earálágan bargodoaibma filbmabuvttadeamis. – Mun bessen čuovggaiguin maid bargat. Dat mielddisbuktá ovdamearkka dihte ahte hábmen dollaeffeavttaid, nu ahte govas orru nu dego livččii duođas dolla. Son muitala ahte lei veaháš hástaleaddji seaguhit neaktima ja čuovgabarggu, muhto ahte lei oalle geahpas daid háviid go ii dárbbašan leahkit kámera ovddas. Go vahkku siste galgá hutkat ja gárvet filmma, de leat eahpitkeahttá guhkes beaivvit ja huššás dilli. Majja Angelica mieđiha go de lei gárvánan filbma, ja go beasai viimmat oaidnit bohtosa, ahte njuorrasii. – Juo, dalle gal bohte olu gatnjalat. Kino lei spaggadievvá ja doppe lei buorre responsa. Dát gal attii miela eambbo bargat filmmaiguin, ja niehku lea ge eambbo neaktit. Gii diehtá, hás dál leat ge vel eambbo «connections» go lea dákkár barggus leamašan mielde, moddjá Majja Angelica. Ávžžuha nuoraid áŋgiruššat dáiddabargguide
Okta guhte nai searvvai filbmakursii lei Kátjá Rávdná Broch Einebakken (25). Son nai lei ožžon HATS bakte cavgileami filbmakurssa birra, ja mearridii de searvat. – Lean guhká háliidan oahppat eambbo filbmabuvttadeami birra, ja dá lei ge maŋimus jahki go sáhtten searvat, muitala Kátjá Rávdná.
Son lohka ahte joavkkus lei hirbmat buorre ovttasbargu, ja ahte juohkehaččas lei sierra ovddasvástádussuorgi filbmema oktavuođas.
Ieš muitala ahte kámerabargu geasuhii su eanemusat.
– Mus lei hui hállu dan oahppat, go lean oalle čuorbi teknologiijain. Bessen leahkit «director of photography», ja hábmet shotlisttuid ja nu ain. Dat lea dákkár listtu mii čájeha ortnetvuoru ja movt galgá govvet.
Kátjá Rávdná ávžžuha nuoraid searvat sullasaš kurssaide, ja áŋgiruššat dáiddabargguide.
Son jáhkká das lea olu dadjamuš nuoraide geat áigot ovdanbuktit dahje dovddahit feara maid.
– Go mun bajásšadden, de ledjen ieš olu iešguđetge teáhterkurssain mielde. Dat mii lea dákkár kurssain earenoamáš lea ahte nuorat besset boahtit ođđa báikái, ja leahkit juste nu movt ieža leat. Ahte eai leat eará vuordámušat. Mun bessen earret eará dál oaidnit ahte eará nuorra miellahtut gávdne ođđa skihpáriid dás, ja dat gal movttiidahttá mu hirbmosit.
