Diibmu lea 07:00 Oslos dán gaskavahkku iđida – Golggotmánu 11. beaivve. Olgun ii leat riekta čuvggodan vel. Oslo gáhtain láve ain oalle jaskat dáid muttuid. Gávpoga riedja ii leat vel nu mihtilmas, muhto Stuoradikki olggobealde gullo olmmoššuvvan go lahkonit.

Gávttehasat ja earát leat čoahkkanan ja deavdán Eidsvolls plass.

Dát iđit ii leat makkárge dábálaš iđidiid. Oallugat leat guhká vuordán dán beaivvi. Muhto okta lea guhkit vuordán go buohkat earát.

Addán jáhku
Olmmošvalvvi siste čuččoda Guovdageainnu bárdni Mihkkal Hætta jorggu gávttiin ja geahčada olbmuid geat eai dušše leat árrat lihkkan, muhto maiddái guhkkin boahtán.

Fovse-akšuvnnat joatkkašuvvet fas – goalmmát háve. 

Golggotmánu 11. beaivvi lea juste guokte jagi áigi go Fovse-sápmelaččat vuite Alimusrievttis Norgga stáhta vuostá. Dan lea akšuvdnajoavku olles mánu dieđihan ja muittuhan álbmogii.

Diehtu lea joavdan oallugiidda. Miellačájeheaddjit vuorddašit gealdagasas. Mii dál galgá dáhpáhuvvat?

Mihkkal lávke lávdái. 

Son rávká bures boahtima ja lohká iežas hui ilus oaidnit buohkaid geat leat boahtán. Ii oktage leat ge vuordán dán beaivvi nu guhká go son. Dan dadjá maid lávddis.

Olbmot doškot gieđaid. Mihkkal moddjá. 

Olbmot eai leat gal su dihte čoahkkanan, muhto ovtta bottoža orrot dego nu. Son lea duođai ihtán ovdavázzin ja ovdagovvan Fovse-akšuvnnaid oktavuođas.

Son lea addán ođđa jáhku ja vuoimmi dáistaleddjiide. 

Jus Mihkkal sáhttá olles mánu orodit lávus gasku Oslo gávpoga Fovse-ášši dihte, de gal sáhttet earát ge veahkehit ja doarjut buoremus lági mielde. Dakkár jurddašanvuohki orru leame čuožžilan.

Mihkkal loahpaha luđiin. Ella Marie Hætta Isaksen váldá ges sáni. Fargga čielgá mii odne boahtá dáhpáhuvvat. 

Gáibideaddji beaivvit
Akšuvdnajoavku ceggegoahtá lávu gasku luoddaearu Oslo váldogáhtas Karl Johan. Eará miellačájeheaddjit čohkkedit luotta ala bissehit johtolaga. Olbmot čuvvot dárkilit mielde.

Riikkamediat jearahallagohtet akšuvnnaid guovddášolbmuid. Earret eará Mihkkala.

Son lea šaddan govvan dasa man dehálaš ja hástaleaddji Fovse-ášši lea, ja maid akšunisttat šaddet bargat fuomášeami ovddas. Dál vurdet ge guhkes ja gáibideaddji beaivvit. 

Mii maid humadit veaháš suinna dáid beivviid, muhto eat vuorjja dađi eambbo.

Dál lea ollen šaddat skábmamánnu 10. beaivi. Mii leat Guovdageainnus dál.

Fovse-akšuvnnat nohke sullii mánu áigi. Dat biste máŋga beaivvi – Stuoradiggi, Statkraft, departemeanttat, šloahtta ja Gonagas šadde guovddážii akšuvnnaid oktavuođas.

Akšuvnnat lihkostuvve, muhto boađus lea ain muhtun muddui seamma. Lulli-Fovse siida lea gal soahpamuša dahkan Fosen Vindain maŋŋel akšuvnnaid, muhto Davvi-Fovse siida ii leat. 

Bieggafápmorusttegat Fovses leat ain doaimmas vaikko Alimusrievtti duopmu cealká daid lobiheapmin. 

Akšuvdnajoavku lea gearggus dáistalit fas, go dan oainnat šaddet fas dahkat. Muhto álggos áigot sii bosihastit. Nu lea ge Mihkkal dahkan ruovttus Guovdageainnus maŋemus mánu maŋŋel akšuvnnaid.

Lávostallan Oslos lea olu searaid gáibidan. Son lea olu oađđán.


Stiila-ikona
Mii viežžat su Gironváris Guovdageainnus, gos orru iežas áhku viesus. Áhkku ii oro šat ruovttus.

Maŋemus beivviid lea olu borgan. Luodda viesu lusa lea visot jovgon nu ahte ii beasa biillain dohko. Dušše bálggis manná obbasa čađa.

Mihkkal iđista viesu duohken.

Sus lea boaresmállet gákti badjelis ja gaibagahpir oaivvis. Oaivvi birra lea čatnan rukses ulloliinni. 80-logu jáhkka maid lea alde. Buvssat eai ge oro dán áigásaččat. 

Son čohkkeda biilii.

 

– Mun galggašin gal várra hoigat veaháš muohttaga dás šiljus, moddjesta son ja čievččasta muohttaga eret julggiin.

Mii rámidit su retro-gávtti ja biktasiid.

– Gákti ja jáhkka ledje áddjárohki. Gaibagahpir maid. Das čuožžu “Guovdageainnu skuvlainternáhtta 1906-1999”. Son lávii doppe bargat.

Vuojidettiin hupme vuos biilavuodjinkoartta birra, go dušše dakkár geas ii leat biila diktá luotta joavgat dan mađe. 

Mihkkal boagusta ja duođašta ahte doallá deaivása. 

Son lea gal dávjá jurddašan man vuogas livččii biilavuodjinkoarta, muhto ii goassege šatta ordnet dan alcces. 

Guovdageainnu márkanbáikkis leat ge guhkes gaskkat. Son gártá dávjá vázzit. 

Muhto go muohta ja dálvi boahtá, de šaddá skohtersiivu. Dalle ii váillat šat biilavuodjinkoartta, go de beassá muohtaskohteriin vuodjit. 

Muohtaskohterkoarta sus gal oainnat lea. 

Dan válddii 16-jahkásažžan nu movt eanas nuorat dáppe lávejit dahkat. Easkka giđđat láve vuorjagoahtit fas jurdda biilavuodjinkoartta háhkat.

Dovdá geatnegasvuođa
Mii vuodjit Juhls-nammasaš silbarávdái. Mihkkal láve dávjá dáppe fitnat. Dáppe lea várddus, goit Guovdageainnu mihtuid mielde. 

Son láve gáfe oastit ja filosoferet olggos geahčadettiin.

Skájanasain čuodjá klassihkalaš musihkka. Olgun ges lea beaivvášluoitádeapmi. Beaivesuotnjarat deivet vilges eatnamiid ja ráhkadit čáppa ivnniid.

Mii ipmirdit manne son liiko dás čohkkádit ja jurddašallat.

– Lei oba buorre ruoktot ollet. Gal dan Oslos ii leat mange veara mu mielas. Mun loavttán buoremusat ruovttus. Dáppe lea hui ráfálaš. Dál lean duođai beassan vuoiŋŋastit, dadjá son ja geahččá márkanbáikki guvlui.

Son lea áigá ipmirdan ahte eai dáistal dušše Fovse-sápmelaččaid ovddas. Ášši fátmmasta olu beliid ja guoská buohkaide, maiddái guovdageaidnulaččaide. 

Son ii háliit ahte su ruovttueatnamat galget maid rivvejuvvot boahtteáiggis.

Go dat sáhttá dáhpáhuvvat jus eiseválddit besset hilgut lágaid ja dahkat nu movt ieža háliidit, oaivvilda son.

Danne vulggii mielde okkuperet Oljo- ja energiijadepartemeantta loahpas guovvamánu gos measta njeallje ija ledje. Danne lávostalai olles mánu Stuoradikki olggobealde.

Mihkkal dovdá ovddasvástádusa ja geatnegasvuođa. 

Min máttut leat šaddan dáistalit sápmelaččaid rivttiid ovddas doalahan dihte kultuvrra ja giela. Son háliida sin árbbi guoddit.
            

Ii muitalan váhnemiidda
Mihkkal liiko sámi eallinvuohkái ja háliida dan suddjet. Osloi ges ii liiko, go dat ovddasta sutnje dáččamáilmmi ja buot mearrádusaid maid doppe dahket. 

Ii son nu geahppa mielain čavgen Norgga oaivegávpogii.

Manadettiin Osloi ii diktán iežas sakka jurddašit lávostallama birra mii vurddii. Son diđii ahte šaddet guhkes beaivvit ja vahkkut. 

Muhto son diđii maid bures masa lei miehtán.

Dan eaba dahkan gal su váhnen guovttos. Mihkkal lei muitalan ahte galggai Osloi, muhto ii manne.

Dan beasaiga diehtit mediaid bokte, nu movt buohkat earát ge.

– Manne it muitalan?

– In válljen goit nu dahkat. Mun dušše vulgen. Soai leaba dieđusge ballan, muhto seammás leaba dorjon maid. Soai riŋgiiga jearrat maid mun dál lean go gulaiga ođđasiid, bohkosa Mihkkal.

Nu movt akšuvdnajoavkku eará doaimmat ge, de lei dát nai čiegus áššin.

Noađđi
Akšuvdnajoavku háliidii čalmmustahttit ahte lei golihan 700 beaivvi dan rájes go stáhta vuoittáhalai Fovse-sápmelaččaid vuostá Alimusrievttis.

Sii digaštalle iešguđet evttohusaid ovdal go Luonddu ja Nuorat jođiheaddji Gina Gylver evttohii lávostallama. Sii liikojedje buohkat evttohussii, muhto gii dan noađi válddášii?

Go noađi birra han lea sáhka.

Ii oktage sis dáistal suohttasa dihte ja beakkálmasvuođa ovddas. Eai ge sii háliidan váibadit buohkaid ovdal akšuvnnaid.

Mihkkal jurdilasttii veaháš ja vástidii ahte gal son sáhttá. Earát ledje ovddemusas vázzán dássážii. Dál sáhtii leat su vuorru guoddit noađi.

Ja nu šattai son akšuvdnajoavkku ámadadjun čuovvovaš mánu. 

Beannot vahkku maŋŋel go lei mearridan, de idjadii vuosttaš ija lávus Stuoradikki olggobealde.
            
Gii lei dát olmmái gii jur arvá lávus orodit gasku Oslo gávpoga? 

 

Son bovttii diehttelasat fuomášumi, eandalii sosiála mediain. Riikkamediat maid čájehišgohte beroštumi. Muhto deháleamos lei mobiliseret miellačájeheddjiid vahkkuid ovdal ođđa akšuvnnaid. 

Ja dan nagodedje ge. Mihkkal lea duhtavaš dainna maid dássážii leat olahan. 

– Ráđđehus lea gal meaddán ja meaddán akšuvnnaid oktavuođas. Eai sii livčče galgan ihkku gohččut politiijaid guoddit min olggos Oljo- ja energiijadepartemeanttas. Dat han dagahii ahte akšuvnnat šadde olu stuoribun go maid oktage lei govvidan. Dan lei ártet vásihit, dadjá son ja gurre gáfegohpu.


Filbmafestiválaide
Ovddosguvlui áigu Mihkkal doaimmahit iežas bargguid. Sus lea filbmaprošeakta mainna galggašii bargat. Son lea 2023 Riddu Riđu nuorra dáiddár, ja geasset galggašii filbma leat gárvvis Riddu Riđđu-festiválii.

Diimmá Riddu Riđđui lei maid ráhkadan filmma. Ođđajagimánus beassá čájehit filmma, Whispers of Reindeer Milk, sihke TIFF ja Skábmagovat filbmafestiválain.

Dasto soaitá son ja earát gártat njealját háve dáistalit Norgga eiseválddiiguin.

Akšuvdnajoavku áigu ain gozihit ahte Alimusrievtti duopmu Fovse-áššis čuovvoluvvo. Dál eai sáhte vuollánit.

– Mun ferten jáhkkit ahte mii lihkostuvvat. In muđui gal livččen arvan dáistalit jus jáhkku ii livčče.