Dán čavčča almmuhii Linus Johnsen (22) iežas vuosttaš EP. Son hupmá minguin ráhkisvuođa, morraša ja bonju identitehta birra.
Dál gal nogai geassi. Čakča lahkonišgoahtá, ja beaivesuotnjarat unnot vahkus vahkkui. Olbmot leat rádján eret shortsaid, ja leat álgán coggat assás biktasiid. Mii leat Romssa gávpogis, juste go skávllit jávket ja veaháš ovdal go muohtačalmmit devdet ilmmi.
Dan botta go lasttat gahččet ja ijat sevnnjodišgohtet, de lea okta Dielddanuori bárdni huraideame ruovttus ja ráhkkaneame almmuhit skearru.
Persovnnalaš musihkka
Mii fitnat dán olbmá guossis. Linus Johnsen (22) lea geahččame speadjalii, ja lea juste geargan sárgumis minstara čeabehii.
– Fertejin doapmat dáinna geargat ovdalgo álge govvet, lohká Linus.
Son geahčesta oktii vel speadjalis, ja visot orro ortnegis. Jus ii diehtán ahte lea dušše sárgon minstara, de sáhtášii roahkka jáhkkit ahte lea tatoverehan čeabeha.
It dárbbat guhká vuordit ovdal go oainnát ahte dá lea olmmoš gii berošta sakka dáidagis.
Bearjadaga, čakčamánu 12. beaivvi ilmmai Linus Johnsena vuosttaš EP. Das lea namma Muoraš, ja musihkas gullá ahte lea olu persovnnalaš sisdoallu.
Dán skearrus lávlu son earret eará ráhkisvuođa ja morraša birra. Lávlla «Én siste dag» lea ge Linusa olbmá birra, gii mannan dálvve sorbmii iežas.
– Mun sávan ahte dát lávlla sáhttá leat muhtun ládje jeđđehussan olbmuide geat leat massán muhtuma. Dát lávlla lea ge dan birra ahte váre juo sáhtašii vel ovtta beaivvi ovttastallat suinna gii lea jápmán, ja gii ii leat šat.
Dáinna lávlagiin sávvá Linus olahit sidjiide geat vásihit lossa dovdduid, dahje geat leat massán muhtima iešsorbmemii.
Son muitala ahte lea dehálaš rahpasit hupmat ja čájehit dovdduid, ja ahte lávlla lea buorre veahkkin gieđahallat morraša. Linus namuha ahte lea beassan olu hupmat olbmás bearrašiin, ja lea sin bokte beassan olu oahppat su birra.
– Son lávii tevdnet, ja su eadni čájehii muhtun tevdnegiid. Olbmos leat olu bealit, ja eai buohkat beasa visot oaidnit. Dat lei nu vahát ahte ean hupman olu daid čiekŋalis áššiid birra, lohka Linus.
Alkohola ii geasut
Juohkehaččas lea dárbu hupmat lossa ja čiekŋalis áššiid birra, nu oaivvilda Linus. Son dadjá ahte vaikko ii álo oro nu lunddolaš ustitjoavkkuin hupmat váttes diliid ja áššiid birra, de ferte vuoruhit áiggi dasa.
– Jus ii rahpas oktiige, de sáhttá duldet.
Linus cuige vel eará váikkuheaddjái mii sáhttá vearáskahttit lossa dili, namalassii alkohola.
Son muitala ahte ahte jus ovdagihtii leat lossa jurdagat, de sáhttá alkohola dahkat dili vearrábun.
– Dat sáhttá dahkat olbmo impulsiivan. Mu mielas ii hubmo nu olu juste dan birra, buohkat dihtet dieđusge ahte alkohola ii leat dearvvašlaš, muhto iešsorbmema oktavuođas ii hubmo dát nu olu, lohka Linus.
Linusii lei čielga ášši oalát heaitit alkohola juhkamis, ja son muitala ahte mearridii dan dahkat maŋŋel go su olmmái jámii.
Son lea ovtta oaivilis dasa ahte Norggas ja Sámis lea garra juhkankultuvra, ja ahte ii lean šat veahášge geasuheaddji juhkat alkohola.
– Ii dat leat leaika. Mun lean ieš vásihan ahte jus lossa mielas juhká, de manná dušše endorii, lohka Linus.
Linus dovdá ahte lea leamašan buorre hupmat olbmáiguin ja su olbmá bearrašiin, ja sávvá ahte musihkas sáhttá gávdnat dorvvu lossa áiggis.
– Ožžon hui fiinna máhcaheami su bearrašis. Lean njuorrasan sakka go mu dáidda sáhttá leat veahkkin. Dat mearkkaša nu olu go sáhttá dahkat juobe juoidá ge buori muhtun áššis mii muđui lea nu heittot, lohka Linus, ja joatká:
– Mun dovddan ahte min ustitjoavkkus lea nannoset lagasvuohta dál, dat lea hui fiinna dovdu.
Buorre bargat dáidagiin
Muoraš skearru lea máŋggabealat dovdduid ja fáttáid dáfus. Linus namuha ahte skearru guokte vuosttaš lávlaga,
«Sallalagaid» ja «Váibmu julkigoahtá» čujuhit persovnnalaš lagasvuhtii ja bonju identitehtii.
– Mun lean homofiila, ja diet gusket veaháš dasa movt lei dohkkehit dan nuorran. Ahte álggán liikostit bártniide ja vásihit ahte liikon soapmása nu sakka ahte váibmu bávččaga. Jáhkán leat oallugat mat dien leat dovdan, moddje Linus.
Son jáhkká artistta bargu ii leat dásset nu go eará barggut, fáhkká sáhttá váldit bottu máŋga mánu ja de fas álgit. Dan atná Linus ovdamearkan artisttaid iešlágan eallinvuohkái.
– Mis artisttain soaitá ge vehá originála jurddašanmálle nai, lohka son.
Linus árvida ahte jus ii leat nu čeahppi sániiguin, ja jus muhtomin lea váttis hupmat, de lea buorre jurdda bargat dáidagiin.
– Sáhttá tevdnet dahje čuojahit musihka, dan gal ávžžuhan.
Bussái gudni
Trineš galgá maid oažžut gudni! Linus gudnejahtte iežas bussá luđiin dán skearrus. Bussá namma lea Trine, ja das lea leamašan erenoamáš geassi.
– Dat oaččui guokte čivgga dán geasi, muhto dađi bahábut ii ceavzán nubbi. Mun lean nu buorre bussái, ja dat lea oalle boaris dál.
Mii jearrat lea go bussás leamašan makkárge reakšuvdna luohtái.
– Dat gal vissa ii beroš! Lean muhtomin juoigan dan, muhto ii leat goit vel dahkan diehttin ge. Lea ahkit go dáppe láigolanjas ii leat lohpi diktit elliid, muhto muđui lea mus olu eará hommá Romssas, muitala Linus.
Olu hommá orru ge leame. Linus lea dán čavčča álgán maŋemuš jahkái musihkkakonservatorias, ja lea olu návccaid bidjan skearru báddemii ja buvttadeapmái.
Ja dál beassá ge geargat guhkes bargguin.
– Dát lea measta dego skeaŋkkaš 14-jahkásaš Linusii, dan láhkái ahte lean duostan dovddastit olu ja gávdnat ruovttoluotta sámevuhtii. Lean hui giitevaš dainna, lohka Linus.
Son illuda gullat responssa skerrui, ii ge eahpit ahte boahtá bargat musihkain eambbo ovddosguvlui.
– Lean hui duhtavaš dainna, ja šaddá somá oaidnit movt geaidnu šaddá boahtteáiggis, loahpaha Linus Johnsen.
Dárbbašat go hupmat soapmásiin?
Jus dovddat ahte dárbbašat soapmásiin hupmat, de sáhtát dáid nummáriidda riŋget:
Mental Helse, 116 123
Girku SOS, 22 40 00 40
Mental Helse ungdom fállá chatságastallama iežaset neahttasiidduin.