Logi jagi leat gollan dan rájes go Emma Elliane Oskal Valkeapää (26) maŋemus almmuhii skearru. Dál lea viimmat nubbi skearru gárvánan, ja mii beassat sihke gullat eambbo ođđa skearru birra ja oahpásnuvvat Emma Ellianiin.
Diibmu lea 11, ja mii leat Romssas. Mii leat Musihkkapaviljoŋŋas, gos mii leat šiehttan deaivvadit Emma Ellianiin.
Son meidne fargga vuolgit hárjehallamiidda, go dál galgá moatti vahku geahčen doallat konsearttaid ođđa skearru oktavuođas.
Skearru, man namma lea Vájaldettiin, lea Emma Elliane nubbi skearru. Son dovdá ahte lea erenoamáš buorre viimmat geargat guhkes prošeavttain.
– Lean máŋga jagi bargan skearruin, ja dat lávlagat leat dego muinna sturron dan maŋemus gávcci jagi. Lean vásihan sihke movttegis, váivves, eahpesihkkaris ja duostilis bottožiid čálidettiin, komponeredettiin ja barggadettiin dáinna skearruin. Dat lea dego oasáš mus man dál luoittán eallit viidásit guldaleddjiid luhtte, muitala Emma Elliane.
2016:s almmuhuvvui Emma Elliane vuosttaš skearru, Dovddut eai gielis.
Son ii lean dalle árvidan ahte galggai ádjánit logi jagi dassái nubbi skearru gárvána, ii ge lean ollen jurddašišgoahtit ge nuppi skearru birra.
– Mun ledjen 16-jahkásaš go skearru almmuhuvvui, ja dál lean 26 jagi! Dán áiggis lea geavvan oba olu, orru dego dien logi jagis lean eallán golbma iešguđet eallima, lohká Emma Elliane.
Hui rámis
Son muitala ahte lei hui rámis go dalle lei biddjon musihkka su lávlagiidda ja almmuhuvvon skearrun. Su mielas orui dego ođđa máilbmi rahpasii sutnje.
Seammás go vuosttaš skearru lei jođus, de fárrii Emma Elliane Romsii vázzit joatkkaskuvlla.
Son muitala ahte go gearggai joatkkaskuvllas, de fertii gávnnahit movt galgá ollesolbmo eallimis navigeret.
– Lihkus lea musihkka álo leamaš mielde.
Go mii jearrat movt eallin lea dán áiggis rievdan, sihke persovnnalaččat ja musihka dáfus, de ferte Emma Elliane jurdilit veaháš ovdalgo vástida. Son muitala ahte persovnnalaččat lea hui stuora gažaldat.
– Dan áiggis lean rávásnuvvan, studeanta leamaš, fárren, ráhkásnuvvan, bargoeallima vásihan ja eallán vuosttaš jagiid ollesolmmožin. Dat ii leat dušše dušše, muitala Emma Elliane, ja joatká:
– Musihka dáfus lean beassan oba ollu bargat ja vásihit! Lean doallan konsearttaid sihke joavkkuin ja akto, leamaš eará dáiddaprošeavttain mielde lávlun, juoigin, čállin ja neavttárin. Mun duođaid liikon bargat musihkain, ovdanbuktimiin ja gaskkustemiin iešguđet vugiin ja iešguđet formáhtain!
– Lea go juoga maid livččet háliidan alccet muitalit, jus sáhtášit áigemašiinna geavahit?
– Oj… mun measta jáhkán ahte olmmoš ferte vásihit eallima nu movt dat boahtá. Dieđus livččen háliidan rávvet, gieldit ja movttiidit iežan, muhto seammás jáhkán ahte visot bárttit maid lean vásihan, ja ain vásihan, lea ieš dat eallin, ja dat hábmejit mu dan olmmožin mun dál lean.
Vájaldettiin
Emma Elliane ođđa skearru namma lea Vájaldettiin, ja ilmmai árabuš guovvamánu.
Dán oktavuođas lea Emma Elliane čuojahan konsearttain earret eará Riksscenenis Oslos.
Son muitala ahte leat iešguđetlágan vásáhusat, dovddut ja jurdagat mat bohtet ovdan skearrus.
– Ovttatmano go Vájaldettiin-lávlla riegádii, de dihten ahte dat galgá leat olles skearru namma. Buot vásáhusat, jurdagat, dovddut, melodiijat, luođit ja teavsttat leat šaddan vájaldettiin. Mun sávan lávlagat guoskkahit guldaleddjiid dovdduide, ja ahte lávlagat sáhttet oažžut min dovdat ahte eat leat nu akto iežamet vásáhusaiguin ja jurdagiiguin mat mis leat, muitala son.
Luondu lea Emma Elliane musihkas dehálaš váikkuhangaskaoapmi.
Son muitala ahte musihkas atná dávjá luonddu metaforan, ja čilge ahte luondu sáhttá ovdamearkka dihte leahkit ofelažžan dovdduide.
– Jáhkán ahte boahtá das go váillahan leat eambbo olgun luonddus. Mun lean ipmirdan man dehálaš lea ahte in masse gulahallama eatnamiin.
Erenoamáš mearkkašupmi
Skearrus lea okta lávlla mas lea veaháš erenoamáš mearkkašupmi Emma Ellianii, namalassii Cuvkejuvvon lásehelmmot.
Son lohká ahte lei Oslos duvle hárjehallame sámi álbmotbeaivekonsertii, ja lávllodettiin álggii govahallat movt sáhttá šaddat go duođas lea konsearta, ja go olbmot leat čoahkkanan geahččat.
– Dalle oidnen olu gávttehasaid sálas, mat kánske leat vánddardan Oslo geainnuin ollet konsertii, ja go jurdilin ahte buohkat leat dál čoahkkanan vásihit konseartta, de njuorrasin ja gatnjalat bahkkejedje lávllodettiin.
Muđui sáhttá beaivvis beaivái maid rievdat guđe lávlla lea Emma Elliane jiellat.
Son dadjá ahte dat vuolgá veaháš beaivvi movtta mielde, ja ahte musihkas lea dat fiinna bealli ahte gávdno álo juoga mii heive dan moktii mas lea.
Heivehan eará sámegielaide
Sámi musihkkáriidda lea dávjá nu ahte ii leat dušše melodiija, harmoniija, teavsttat ja ritmmat mat leat dehálaččat.
Unnitloguservodagas lea vissa nu ahte jurddaša veaháš eambbo giela birra, ja movt dan gieđahallá musihkas.
Emma Elliane lea dán skerrui heivehan lávlaga In du guođđán lulli- ja julevsámegillii.
– Mun almmuhin dan lávlaga sámi giellavahkus, ja dan oktavuhtii ožžon lávlaga jorgaluvvot sihke lulli- ja julevsámegillii, dannego mun háliidin ahte lávlla ja lávllateaksta galggašii olahit ja guoskkahit maiddái guldaleddjiid eará guovlluin Sámis iežaset gillii.
Emma Elliane muitala viidásit ahte dáinna lávlagiin giitá son buot sámiid máttuid, ja buohkaid geat fievrridit sámi árbemáhtu viidáseappot.
– Dáinna lávlagiin háliidin addit doaivaga min boahttevaš buolvvaide.
Sámegiella lea álo Emma Elliane musihkas leamašan váldogiella.
Sutnje lea lunddolaš lávlut ja čállit sámegillii, ja muitala mojunjálmmiid ahte sáhttá duollet dálle ribahit boastut sojahit sániid go daid galgá heivehit melodiijaide.
– Buorre lihkus lea mus eadni gii gille mu teavsttaid lohkat ja dieđihit jus gávdná čállinmeattáhusaid dahje boasttuvuođaid jietnadeamis! Dieđusge láve hui váivi go ferte rievdadit teavstta, erenoamážit jus heivii hui bures melodiijai, muhto munnje lea hui dehálaš ahte lávlagiin maid almmuhan lea rievttes giella. Ja dainna bargguin riggu maid mu giella!
Ollesáigge dáiddár
Ii leat dušše dušši bargagoahtit musihkain ja dáidagiin. Lea stuora bargu ovdanbuktit persovnnalaš dovdduid ja jurdagiid earáide, ja Emma Elliane lea bures birgen dáinna bargguin.
Son álggii 2022:s ollesáigge bargat dáiddárin, ja lea earret eará searvan Vástádus eana-čájálmassii man Elle Sofe Sara lea ráhkadan.
– Dasa lean oba giitevaš! Lean beassan oahpásnuvvat ja bargat ovttas hirbmat čeahpes dánsáriiguin ja juigiiguin, ja maiddái oahppan movt lávdedáidaga sáhttá hábmet. Mun fuobmán ahte go dál barggan iežan konsearttaiguin, de jurddašan ollu eambbo čuovggaid, biktasiid ja lávdehámi birra!
Mii jearrat maid Emma Elliane dajašii eará nuoraide geat háliidit ráhkadit musihka, dahje muđui dáiddalaččat bargat, muhto eai riekta duostta.
Son vástida ahte ferte njuolgut čuovvut váimmu.
– Dat orru hui klišea, muhto lea goitge áibbas duohta. Go barggat ja ráhkadat dáidaga mii dutnje lea dehálaš, de nagodat rahčat dan ovddas. Dat ii leat eará go buorre go don duosttat jáhkkit alccet, ja guldalit dan maid du váibmu viggá muitalit ja maid gamustis dovddat.
Ođđa kahpittal
Emma Elliane muitala ahte lea hirbmat movttiidahtti oaidnit buot buori mii dáhpáhuvvá sámi dáiddármáilmmis.
Su mielas leat juohke šáŋŋeris hui olu čeahpes ja áŋgiris dáiddárat, ja árvida ahte stuoraservodat orru eambbo gearggus oaidnit, vásihit ja guldalit sápmelaččaid, goit dáidaga bokte.
Ii leat álki árvidit maid guldaleaddjit jurddašit go besset ođđa skearru guldalit, muhto Emma Elliane sávvá ahte guldaleaddjit besset dulkot ja geavahit musihka dasa masa ieža dárbbašit.
– Musihkka addá bottoža leahkit dás ja dál, ja sáhttá maiddái doalvut min ruovttoluotta muittuide dahje doalvut min viidásit eallimis. Soaitá skearru sáhttá leat jeđđehussan dahje addá doaivaga, muitala Emma Elliane.
Son jáhkká ahte Vájaldettiin álggaha ođđa kapihttala musihkkakarriearas, ja illuda oaidnit gosa skearru doalvu su go lea ilbman.
– Fertet go mii vuordit 2036:i boahtte skerrui, dahje jáhkát go árabut gárvet goalmmát skearru?
– Haha! Jurddašan ovtta sitáhta, «work in silence and let your success make the noise». Nu ahte in muital dál vuos maide ja joatkkán baicca bargguiguin, loahpaha Emma Elliane