Mii leat Nationaltheatret lahka Oslos, Vika-nammasaš guovllus. Elle Martine bargosadji, Haavind advokáhtafitnodat, lea aiddo fárren ođđa ja stuorát kantuvravistái.
Elle Martine váldá min vuostá vuosttaš gearddis.
Erenoamáš bargosadji
Mii váldit heaissa máŋga gearddi bajás, muhto eat dohko gosa sis leat kantuvrrat. Elle Martine čilge.
– Mus ii leat lohpi váldit din dohko mielde. Mii lávet baicca gussiid váldit deike. Heaisa lea bisánan resepšuvdnaoassái. Dáppe leat čoahkkinlanjat, stuora kantiidna ja guhkes feaskárat.
Buot lea ođas ja modearna.
Dán Guovdageainnu nieiddas ii leat makkárge dábálaš bargosadji. Dat gal boahtá jođánit ovdan.
Lágastit stuora áššiin
Resepšuvdnabargi láidesta fiinna čoahkkinlatnjii. Son ordne vuogas čuovgga ja buktá gáfe. Elle Martine giitá čábbát.
Lea ipmirdahtti ahte eai háliit amas olbmuid iežaset kantuvrraide.
Elle Martine bargosadji lágasta stuora áššiin. Muhtumin lea sáhka stuora árvvuin ja ruđain, ja dalle eai sáhte luoitit sisa olggobeale olbmuid.
– Juste dál barggan golmmain áššiin oktanaga. Ovtta áššis lea sáhka máŋga miljárdda ruvnnos.
– It dáidde gal akto dakkár áššis?
– In heađis ge. Mii leat máŋga advokáhta geat bargat ovttas, dadjá son ja fállá gáfe.
Muhtun muddui dego TV:s
Su bargosajis leat birrasii 140 advokáhta geat gullet iešguđet surggiide. Elle Martine lea spesialiseren soahpameahttunvuođaáššiide.
Son ovddasta dábálaččat stuora fitnodagaid huksensuorggis, ja su bargu lea earet eará guorahallat rivttiid ja gáibádusaid mat leat soahpamušaid duohken.
Riiddut ja guovtteoaivilvuođat dávjá čuožžilit huksemiid oktavuođas.
Dalle lea su ja bargoguimmiid bargu čoavdit áššiid. Dávjá doibmet soabaheaddjin duopmostuoluid haga, eará háviid šaddet dikkis čoavdit ášši.
– Eatnasat dovdet diggeáššiid filmmaid bokte. Lea go nu movt TV:s oaidnit?
– Muhtun muddui gal lea, moddjá Elle Martine ja lasiha:
– Muhto dat lea dušše unna oasáš min barggus. Oahpásnuvvat áššiiguin ja dasto guorahallagoahtit daid, lea masa atnit eanemus áiggi.
Barggu váste fárren
Ja olu návccaid bidjá ge iežas bargui. Son bargá guhkes beivviid. Dávjá maid vahkkoloahpaid.
Muhto son geahččala ovtta beaivvi vahkus váldit friddja.
Dalle ii galggaše bargat maidege mii guoská advokáhtadoaimmaide.
– Ieš mun válljen ná olu bargat. Mun háliidan hárjáneami ja oahpu maid das oaččun, dadjá son ja joatká:
– Seammás lean akto olmmoš ja nuorra. Barggu váste lean ge fárren Osloi. Ii lean gávpoteallin mii geasuhii mu.
Videočoahkkimis miessemearkumiin
Son ii ane iežas makkárge gávpotolmmožin, vaikko lea golbma jagi bargan ja orron oaivegávpogis.
Bearaš ja boazobarggut dat lávejit ruoktotmiela addit.
– Mun ledjen ruovttus miessemearkumis čakčat. Mus ledje barggut vel mielde, nu ahte áibbas friddja gal ii lean.
Elle Martine áhčči ordnii el-rávnnji ja WiFi sin goahtái vai son beasai bargat ja videočoahkkinastit. Dat šattai oalle kontrásta Oslo-eallimii.
Oslos lea áibbas earálágan jurddašanvuohki eallima ektui. Mun in máhte riekta čilget movt, lea juoga maid ferte vásihit.
Elle Martine Eira
– Earát čohkkájedje iežaset kantuvrrain Oslos. Mun fas ledjen visot duolvan ja ámadadju vel varran min videočoahkkimis, ja beatnagat cille duogážis.
– Mu bargoguoimmit dieđusge dihte gos mun ledjen, nu ahte eai lean nu hirpmahuvvan dien dáfus, muhto veaháš suohtas gal lei, boagusta son.
Eará jurddašanvuohki Oslos
Oslos son dovdá ahte olbmot leat sáhkkit. Dáppe dihtet unnán sápmelaččaid birra, muhto seammás čájehit vuollegašvuođa ja respeavtta.
Ollugat eai dieđe obage maid jearrat sápmelaččaid birra, ja leat danne várrogasat.
– Dáppe lea áibbas earálágan jurddašanvuohki eallima ektui. Mun in máhte riekta čilget movt, lea juoga maid ferte vásihit. Muhto mun gal loavttán bures Oslos.
Astoáiggis son láve earet eará čiekčat spáppa. Son čiekčá nissoniid 3. divišuvnnas Frigg-joavkkus. Hárjehallamiidda ja čiekčamiidda sáhttá searvat nu movt alcces heive. Dat lea hui vuogas sutnje gii bargá olu.
Buohccái militearas
Elle Martine lea ge ovdal čiekčan Fløya ovddas 1. divišuvnnas. Dat lávii gáibidit olu eanet. Njoarostallamis maid lea šaddan norggameašttir.
Son lea álo liikon valáštallamii. Danne lei ge plána militerii mannat.
Álgit jussaohppui ii lean obage su jurdagiin.
– Mun ledjen maŋemus mearis ohcan iešguđet oahpuide sihkarvuođa dihte, muhto in bidjan nu olu návccaid dasa. Mun han galgen militerii.
Militerii maid vulggii.
Muhto doppe ii šaddan guhká leat. Son buohccái garrasit doppe, ja nu ii beassan mielde viidáseappot. Maid dál galggai? jurddašii son.
Liikogođii jussaohppui
Son máhcai ruoktot fas. Ii nu olu maŋŋel deaivvai su ovddeš spábbačiekčanhárjeheaddji Fløya-joavkkus riŋget.
Sii geaid ovddas lei čiekčan go joatkkaskuvlla váccii Romssas, dárbbašedje su.
– Mun mihten dakkaviđe searvat. Muhto in mun sáhttán dušše spáppa čiekčat. Dasto loggejin sisa iskat lean go oahpuide beassan. In obage muitán guđiid oahpuid ledjen vuoruhan ohcamušas, muhto čájehuvvui ahte ledjen jussii beassan sisa Romssas.
Elle Martine ii diehtán nu olu jussaoahpu birra, ja jurddašii ahte geahččala goit. Ii mannan guhkes áigi ovdalgo duođai liikogođii ohppui.
– Mun ipmirdišgohten movt servodat doaibmá ja movt dat hábme lágaid, ja dat lei hui miellagiddevaš.
Goas meinet ruoktot?
Mánnán son niegadii neavttárin šaddat, muhto maiddái čuoigin ja spábbačiekčin. Advokáhtan ii álgán iežas govvidit ovdalgo buori muddui lei boahtán johtui oahpuin.
Advokáhtaniegu háliida čuovvolit nu guhkás go vejolaš.
– Mun soaittán olles bargoeallima dáppe, dahje in. Dan lea veadjemeahttun einnostit juste dál, dadjá son.
Loga maid: Ellinora mátki
Loga maid: Áhččerohki árbi
– Olbmot ruovttus eai jeara meinen go ruoktot, muhto goas meinen. Ipmirdan dieđusge ahte jerret nu. Muhto mun háliidan háhkat alccen nu olu hárjáneami go vejolaš.
– De leaš oaidnit gosa dat doalvu mu.
