Kultuvra  Ođđasat  |
Author Helene Ajuna Olsen, Julius Mihkkal Lindi

Sáme nuora li guossidam EU-parlamentav Brusselim EU-Sámi Week 2022:n. Ulmmen le gávnnat sáme nuoraj ja EU:a aktisasj bargov.

EU-Sámi Youth Idea Lab. 
Gåro bieles: Anni-Sofia Niittyvuopio (22), Hanna Keinil (22), Julius Mihkkal Lindi (24), Nils-Gustu Kuhmunen (20), Lotta Hagelin (21), Helene Olsen (22).
Gåvvim: Kristoffer Hætta / Sámeráde
EU-Sámi Youth Idea Lab. Gåro bieles: Anni-Sofia Niittyvuopio (22), Hanna Keinil (22), Julius Mihkkal Lindi (24), Nils-Gustu Kuhmunen (20), Lotta Hagelin (21), Helene Olsen (22). Gåvvim: Kristoffer Hætta / Sámeráde

Julevsábmáj: Are Tjihkkom

Les på norsk

Loga davvisámegillii

Lohkh åarjelsaemiengïelesne

Jur Europa báhkaj bále li gáptegis sáme nuora Vuonas, Svierigis ja Suomas bájnnám Brussela gahttunijt.

Sidja lidjin EU-Sáme Weekan ja oassálassti EU-Sámi Youth Idea Lab-prosjevtan, mavva Sámeráde le álggám.

Dan ulmmen le sáme nuorajt diededit EU:a politihkas ja EU:j sijá gielav viehkken guládit.

Gåvvim: Kristoffer Hætta / Sámeráde

Vierrek nieljen lándan

Moalggem EU-Sámi Weekan álu gullu: “Sáme li vierrek nieljen lándan”.

Nuorttarijkaj sárggum rájá tjuodijt jagijt dássta åvddåla ettjin sáme årudagájt jali ga iellemvuogijt vieleda.

Valla, juska ednama juohkásam, de le sámij aktijvuohta vilá gievrra rájáj rastá.

Sáme oassálasste EU-Sáme Weekan.
Gåvvim: Kristoffer Hætta / Sámeráde

Gå állis guokta nieljet stáhtas Sámeednamin libá EU:a ájrrasa, de ham gatjádahttá, jus dal ålles Sámeednam ij la EU:n.

Tjielgas le gåjt sáme ja EU:a gasskasasj vidjura ålov bájnni sámijt ja sáme nuorajt, ihka man stáhta viesát le. 

EU ja Sámeednam

EU le stuorra rijkkagasskasasj doajmmijs, márjju guhti ienemusáv gæhttjal tjoavdátjit mijá dálásj gullam birásrievddamijt.

EU:a ådå ja buosjes vuoge, Green Deala (Ruoddnis Såbadusá), ulmmen le Europav dahkat vuostasj birásbieledis kontinænntan jahkáj 2050, adjáj EU:a arktispolitihka baktu.

Dáhta så de bájnná sahte nuorajt, valla sierra láhkáj sáme nuorajt – gå sidja ham årru nuorttaguovlon, mavva birásrievddam garrasit bájnná, vaj ájttá árbe iellemvuogijt.

Gåvvim: Kristoffer Hætta / Sámeráde

Váni berustik sáme mielajs váj riektájs årrot soajttá ålov vájkkudit.

Aj birásrievddama vuosstáj ratjádijn.

Råkkådagájt ja bieggafámov dálla ásadip “ruoddnis målssoma” oassen, gå má dárbahip ådåstuhtte enersjijav ja metállajt ja minerálajt duola dagu elbijllabatterijajda.

Dáhta gis buorren soajttá gullut.

Valla de aj bæjsstá sáme kultuvra vuodov.

EU-Sáme Weekan de dájt hásstalusájt gærddádin, ja giehttun ålov, gåktu lulun buoredit ja åvddånahttet EU:a ja sámij gasskasasj ságastallamav ja dádjadusáv.

Gåro bieles: Anni-Sofia Niittyvuopio, Susanne Israelsson, Michael Mann, Jesús M. A. Sabadie.
Gåvvim: Kristoffer Hætta / Sámeráde

Ja gåjt de sáme nuora ájnalussji oassálasstet ságastalátjit, vaj bukti bájnnet, gåktu EU:a politihkka 2050:j oabllu.

Brussela byråkratija mælggadin dáfojstimme le guhkken ierijt.

Álu dádjadip EU:v nuollen, mij økonomijav ja oassásijt oatsot.

Huoman de EU luluj duodastit ja vuorodit unneplågoj riektájt ja buohtastit unneplågojt stuorra sebrudahkaj.

EU soajttá vil sæbrrat bádtjitjit nuorttastáhtajt vieledittjat vælggogisvuodajdis álggoálmmugijda.

Gåvvim: Sámeráde

Michael Mann, EU:a rájadus Arktisij, giehtoj: “EU:n li ráddjiduvvam máhttelisvuoda gájbbedittjat ájrrasijstes dagojt rijka gierden. Valla EU ja álmmuk sæbrrálakkoj bargadijn soajtteba buktet stáhtajt bádtjit buojkulvissan ILO 169:v dåhkkidittjat, ja danen sáme riektájt gievrrodittjat.”


Sullasaš lohkamuš