Kárášjohkalaš May Irene Anti (24) lea jahkebeale vázzán skuvlla Hawaiijas. Son lea dál fas ollen ruoktot Norgii, ja muitala ahte ii gáđa veahášge go fárrii nuppe beallái máilmmi jahkebeallái. May Irene orru dál Oslos, gos studere digitála márkanfievrredeami.
– Orru oalle earenoamáš fárret nie guhkás! Mii geasuhii du Hawaiijii fárret?– Ná, jagi áigi in diehtán ahte galgen dohko vuolgit. Lei oalle spontána jurdda, mii diibmá čakčat šattai duohtan. Mun ledjen njealját semesteris, in ge diehtán maid galgen dahkat. Sáhtten válljet juogo práksisa, váldit eará fáttáid dahje olgoriikii vuolgit. De lei olgoriika mii eanemusat geasuhii, ja earenoamážit go lei Hawaii birra sáhka. Dalle smihtten ahte ii dagaše maidege dohko ohcat. Mus lei maid skihpár doppe orron, gii logai ahte in boađe gáhtat, ja dál go lean fas ruoktot ollen de gal smiehtan ahte in gal veahášge gáđa. – Movt lei mátki dohko?
– Dohko ádjána badjel jándora mátkkoštit. Šadden girdis čohkkát oktanuppelot diimmu, ovdal go lei gaskaseaivun Los Angelesas. Doppe oidnen kárttas man guhkkin eret ledjen ruovttus, ja man guhkki lei vel Hawaiijii.
– Naba go de ollejit sullui? Lei go veaháš ilgat fuobmát ahte leat nie guhkkin eret ruovttus, ja ahte galggat jahkebeale doppe orrut?– Dat orui oalle guhkki, muhto smihtten ahte diet vihtta mánu gal jođánit goliha. Hawaii han lea smávva sulloš, ii galgga eambbo go okta bárru ovdal go suolu lea čázi vuolde. Fertejin dušše jurddašit ahte in ábut diekkár áššiin ballat. Ballu gal dušše bilida vásáhusa. Jurddašin ahte galggan návddašit juohke sekundda ja báhka. Ledjen juovlaluomus ruovttus, gos lei golbmalot gálbmagráda, nu ahte báhka ii lean eambbo go návddašit. – Go lea áibbas eará riikka birra sáhka, de leat dieđusge olu erohusat ruovttu ektui. Vásihit go makkárge somás erohusaid?
– Doppe lea juohke diŋga stuorát. Jus finat borramušgávppis doppe de lea juohke diŋga stuorát, visttit leat stuorrát ja nu ain. Olbmot leat hui earenoamážat doppe. Doppe lea dakkár Aloha-vuoigŋa, olbmot doppe váldet earáid hui bures vuostá. Amerihkálaččat eai leat ujut, sii hállet amasolbmuiguin ja liikojit «smalltalkii». Vaikko lea amas olmmoš de goitge hupmá duinna dego livččii vaikke man guhká dovdan.
– Naba ieš dat skuvlavázzin? Muital veaháš iežat skuvlabeivviid birra doppe.– Mus ledje vihtta fátta maid válden doppe, ieš válljejin ahte lei skuvla dušše vuossárggas duorastahkii. Ieš vásáhusa dihte han mun vulgen dohko, in ge nu beare olu skuvlla dihte. Birgejin bures skuvllas, manai buorebut go maid jáhkken. Doppe lei veaháš nuoraid- ja joatkkaskuvladovdu miellalági ektui, mii lei oalle erenoamáš. Ja maid oalle geahpádus! – Mii lei buot suohttaseamos vásáhus Hawaiijas?
– Olbmuid deaivat, ja dat oktavuohta maid mii oaččuimet. Mii finaimet «island hoppingas» eará sulluin. Go lei giđđaluopmu, de finaimet máŋgga sullos, mu mielas lei dat hui somá. Fuobmán guokte diŋgga vel, beare váttis dušše ovtta vásáhusa válljet. Mus lei hui miella njuiket girdis olggos seaivunsujiin, nu ahte dahken dan ja lei nu hearrán somá. Go bođiimet fas vulos de jerren eat go mii sáhte oktii vel dáhkat. Ja vel go mii vuojadeimmet háijjaiguin. Dat lei hui fiinna vásáhus, ja muittut bistet agibeaivve.
– Naba stuorámus hástalus?Stuorámus hástalus lei doallat oktavuođa skihpáriiguin ja bearrašiin Norggas, go min gaskkas lei guoktenuppelot diimmu erohus. Navden maid ahte galgen ballat go ledjen nu guhkkin eret, muhto go nu bures sajáiduvven de ii lean mihkke heđiid. – Dál go leat geargan, ávžžuhivččet go earáid fárret ja váldit oahppoáigodaga olgoriikkas?
– Oh, juo, jus lea vejolašvuohta vuolgit olgoriikii. Juste nu movt mu skihpár logai ovdal go ieš fárrejin, dien ii galgga mahkaluššat veahášge. Dan lea veadjemeahttun gáhtat.
