Saemiengïelese: Ellen Bull Jonassen

Oslovisnie akte sjïere reakta-aamhtese juhtieminie daan våhkoen gosse Jon Antam råakebe. Aksjovnisth mah Ålja- jïh energijedepartemeentem (ÅED) ritnin goh gïrreme Fovsen-bigkemen vööste, joejtehtovvin dan åvteste idtjin bååjhth pollisen stillemem gåhkadidh.

Doh jeenjemes dejstie 18 aksjovnijste leah saemien noerh. Akte dejstie lea Raarvihkebaernie Jon Anta Eira-Åhrén.

Mijjieh stieresne gåalmeden biejjien reaktesne. Jon Anta sæjhta mijjem råakedh dallatjinie satne lea gaervies don biejjien. Mijjieh reaktaaamhtesem dåeriedibie ryöktesth saadtegen tjïrrh YouTubesne, jïh vuejnebe gosse reaktasavkam laahpa.


– Mannasinie edtjebe dööpmesovvedh?
Reaktesne mådtsoehgaptine vaadtsa. Gaajhkesh mah leah joejtehtamme dam darjoeh. Men gosse Jon Anta mijjese gihtjehtæmman jïh guvvievaeltiemasse båata, dïhte gaptam reaktoelaakan tsaakeme.

– Jaavoe, hævvi! Tjoerim gujht dam darjodh gosse edtjidh guvvieh vaeltedh, Jon Anta mejjesne jeahta gosse dam gihtjebe dan bïjre.

Daelie ij vuastalimmiem vuesehth, goh reaktesne jïh demonstrasjovnine.

Mijjieh akten prïhtjhgåatan tjihkedibie såemies tjuetie meeterh Oslon digkiereakteste. Jon Anta lea ånnetji sæjloes akten guhkies bijjien mænngan reaktesne, men motivasjovne lea annje stoerre.

Dej voestes biejjiej reaktesne doh joejtehtamme noerh åadtjoejin jïjtjemse jïjtsh baakoejgujmie tjïelkestidh. Dïhte aaj.

Dan mænngan pollise jïh jeatjebh edtjieh vïhnesjidh. Reakta goltele maam gaajhkh paarhth jiehtieh.

Gosse daate tjaalasåvva ij gåaredh moenedidh mij dåapmoe sjædta, men gosse daam portrehtegihtjehtimmiem bæjhkoehtibie, dellie dåapmoe båateme – jïh dagke aaj dïsse laajhteme.

– Manne optimiste jïh aervedem reakta ij sïjhth mijjem dööpmedh. Mannasinie edtja mijjem dööpmedh goh laakemïedtelæjjah daennie aamhtesisnie jïh ij politihkerh? Jon Anta ussjede såemies våhkoeh åvtelen dåapmoe båata.


Kraanna Fovsen-saemiejgujmie
Altese mïelh eah leah eevre doedterinie. Guhkede debpede. Dïhte jïh doh jeatjah noerh aktem jollemesreaktadåapmoem dåarjojne utnieh sijjen demonstrasjovnide.

Staate gujht dööpmesovvi dan åvteste lij almetjereaktide mïedtelamme gosse luhpiedi bïegkefaamoevierhkiem Fovsesne bigkedh, dan åvteste dïhte båatsoesaemiej gåatomedajvh dajvesne eerji.

– Men aaj gujht naemhtie, mijjieh saemieh leah mahte åvtelhbodti dööpmesovveme dagkerh aamhtesinie teehpedh. Ij vååjnh goh dah maam gænnah guarkah man vihkele daate aamhtese lea mijjese.

Jon Anta rïektesvoetem daennie aamhtesisnie ohtsele. Mijjieh guarkebe dïhte joe dam damteme guhkiem.

Dan lea stoerre iedtije aamhtesistie.

Uvtemes daate joekoen vihkele aamhtese saemiej reaktaj åvteste, men aaj ïedtjem åtna dan åvteste jïjtje lea båatsoeburrie jïh båetije aejkie lea ovseekere.

Ij sïjhth seamma tseahkan båetedh goh Fovsen-saemieh.

Jïjtje Tjåehkeren sïjtese govlesåvva. Dah leah Fovsen-sïjten kraannah. Jïh aaj sijjen luvnie soejkesjeminie skilkehtassh mah aejhtieh.

Daelie Raarvihken tjïelte aktem aamhtesem gïetede, orre soejkesji bïjre gruvagïehtelæmman. Aaj soptsesovveme bïegkefaamoebigkemen bïjre.

– Staate ohtje «wake up call» Fovsen-aamhtesen gaavhtan åådtjeme, men læjhkan bïllem. Maehtebe bovtsigujmie gïehtelidh båetijen aejkien? Daate juerie jïjnjh faamoeh manneste sualede. Gaajhke daate raaktan mov psykem baajnehte, Jon Anta jeahta.

Eeremasth lij sïjhteme gåetesne årrodh
Dïhte bæhtam croissanteste vaalta maam dongkeme. Dïhte lea maahteme tjaebpies gaskebiejjesne årrodh Osloven Saemien Gåetesne, men daan aejkien tjuara tjaebpies laejpiemaalestahkine nöökedh.

Croissante gujht nielkiem tjöödtjeste. Nov gujht ståantetjem.

Guhkies biejjieh reaktesne sov ålmam krievieh.

Jon Anta lij jueriedisnie mejtie raaktan edtji Oslovasse vuelkedh jïh stieresne årrodh reakta-aamhtesisnie.

Reakta-aamhtese eelki måantan. Girtieleahpam åejviestaarese idtji dongkh åvtelen laavadahken – biejjien aarebi satne tjoeri vuelkedh

– Tuhtjem vihkele daesnie årrodh, men eeremasth leam sïjhteme gåetesne årrodh. Raaktan im asth daesnie årrodh. Varke edtjebe aelkedh bovtsigujmie juhtedh. Guktie daate lissie barkoem aehtjiebasse beaja.

Men dah gåetesne satnem dåarjoehtieh.

Dam dorjeme voestes demonstrasjovnen mænngan. Jeenjesh aaj gihtjieh guktie satnine gåarede. Dan åvteste ij leah dan lyövlehke stieresne årrodh reakta-aamhtesisnie.

– Tuhtjem eevre öörnegisnie reaktesne tjahkasjidh, dan åvteste daajram mijjieh libie ov-såahtan. Men annje rovnege mujhtedh mijjieh ÅED:sne hööltestimh mahte njieljie dygnh. Manne njaelkies domtesinie tjahkesjem dan mænngan.

Seamma tïjjen ussjede mejtie nuekie aamhtesen åvteste darjoejin – joekoen mænngan gåabpegh Fovsen-sïjth damtin sijjieh noerhkesovvin latjkoej bïjre. seamadidh staatine jïh bïegkefaamoesïeltigujmie.

– Manne nuekie darjoejim? Jon Anta gihtjie.

 

Histovrijes heannadimmie
Jååktan lij vihth ÅED:n ålkolen naakenigujmie dejstie jeatjah joejtehtamme noerijste. Dah dan baaktoe veedtsin lusten gaavhtan. Åejvieolkese lij ræhpas jïh gaajhke lij raaktan guktie pråvhka årrodh.

Jon Anta lastoem utni tjaangestidh.

– Men idtjim læjhkan doesth! föörhkede.

Ij leah læjhkan naakede mestie föörhkede, gosse dïhte mahte njieljie jïjjh ÅED:sne jïjjedi. Ij guhte aksjovnistijste maam akt jeatjah veanhtedh goh dah sån sïjhtin beelhkesovvedh seamma iehkeden goh böötin.

– Edtjim mov tjietsiem viehkiehtidh sveerjen bielesne. Tjoerim dïsse tjaeledh soptsestidh idtjim manne asth båetedh gosse edtjem. Dellie seamadimh manne edtjim båetedh seamma hïeljen. Men idtji mejtegh destie sjïdth. Manne lim Oslovisnie tjåanghkan uktsie biejjieh.

Dïhte voestes Fovsen-aksjovne gidtjh sagke stuerebe sjïdti goh naakenh lin veanhtadamme. Jeenjesh leah Jon Antese jeahteme dïhte lea meatan orreme aktene histovrijes heannadimmesne, men aalkoelisnie idtji dam jïjtje guarkah.

Easkah gosse vööjni man jeenjesh mah lin tjåanghkenamme Stoerredigkien ålkolen voestes Fovsen-aksjovnen galhkuvisnie, eelki guarkedh man stoerre dåarjoem aksjovne lij åådtjeme.

Ij lij vielie ajve akte aamhtese.

Daelie lij aaj reaktajearsoesvoeten jïh saemiej reaktaj bïjre.

– Manne vuarjasjim ÅED:m laehpedh joe voestes biejjien, juktie lim soejkesjamme ajve aktem jïjjem Oslovisnie årrodh. Mov lij girtieleahpa gåatan minngeben biejjien. Maajetjh idtjim vuelkieh. Manne gijhteles dan åvteste, Jon Anta jeahta.

Sov nïekedassem maanabaeleste jeala
Ij leah dïhte mij sïejhmemes tjerkemes gylje jallh åvtene vaadtsa, men daennie aamhtesisnie numhtie sjïdteme gellielaakan. Jon Anta lea sosijaale almetje, men læjhkan plievvies gelliej almetji gaskem.

Dellie ij provhkh dan jïjnjem jiehtedh. Lissine lyjhkoe iktegisth mejnie akt gïehtelidh. Ij buektehth stille tjahkasjidh fer guhkiem. Dannasinie jïjnje krievvien luvnie.

Desnie hijven tråjjede.

Altese krievvie lij aaj maahteme Guovdageaidnusne Finnmarhkesne årrodh, sijjeste Raarvihkesne Trööndelagesne. Jon Anta lea Saemiedigkien direktöören baernie, Inger Marit Eira-Åhrén, gie Guovdageaidnuste båata.

Inger Mariten aehtjie, Jon Antan aajja, dejtie faalehti, amma Jon Antan aehtjie, sov sïjtebieline jåerhkedh Guovdageaidnusne. Men dellie lij joe faalenassem åådtjeme aktine jeatjah sïjtebieline nierhkedh Raarvihkesne.

Dan åvteste desnie sjïdtin.

Daelie Jon Anta jïjtse sïjtebieliem åådtjeme. Mænngan bigkemefaagem illeme Kråangken jåarhkeskuvlesne, båatsoelierehtæjjine jåerhkieji.

Daelie åådtje sov nïekedassem maanabaeleste jieledh.

– Manne trïengkine aarebi orreme, men daelie åadtjoem jïjtje gïehtelidh. Tsiehkie lea eevre jeatjahlaakan daelie. Manne aavrehke orreme. Daelie sïjhtem gaajhkh mov faamoeh båatsose nuhtjedh, vihteste.

Jïh raaktan sjaavnjohte satne nuepieh åådtje daejnie giehtelidh.

 

Jon Anta lea joe daelie vuesiehtamme maam satne lea vyljehke darjodh dejnie mij lea altese vaajmoen lïhkemes. Jïh idtji maa reakta satnem jïh altese meatanaksjovnisth dööpmh.

Reakta vïenhti dej lij reakta gïrredh, dan åvteste dah dåarjoem Jollemesreaktadåapmoste utnin jïh dan åvteste aksjovne lij vihkele saemide dennie sjyöhtehke aamhtesisnie.

Daelie aaj åehpies sjïdteme joejtehtæjjabyjjesfaamoe leah digkiereaktan dåapmoem laajhteme laakemaenniereaktese, aamhtesisnie Jon Antan jïh luhkie jeatjah noeri vööste.

Jis daerpies, dellie Jon Anta sæjhta vihth aksjoneeredh.