Mii deaivat Áslat Issáha Romssa gávpogis gos son oroda. Guovdageainnu bárdni lea leamaš journalistan Š-bláđis badjelaš jagi, muhto dál lávke doaimmaheaddjivirgái. Son álggii bargui geassemánu 1. beaivve.
Niels Ovllá Oskal Dunfjell (33), gii lea leamaš doaimmaheaddjin 2012 rájes, heaitá go lea cealkán eret barggu. Dan birra sáhtát lohkat eambbo dás.Veaháš issoras
Áslat Issát lea maid ovdal bargan journalistan Ávviris. Sus lea juo máŋga jagi hárjáneapmi journalistan. Vaikko lea veaháš issoras njuiket ođđa ámmáhii, de dovdá liikká ahte lea rievttes lávki sutnje. – Mu mielas orru hui miellagiddevaš bargu. Muhto lea han stuora ovddasvástádus maid. Álggos gal jurddašin ahte “masa ipmašiid dál lean miehtan?” boagusta Áslat Issát. Son dárbbašii veaháš jurddašanáiggi ovdal go válddii vuostá fálaldaga, muhto loahpas gávnnahii ahte ferte dušše dohppet vejolašvuođa. Sus han livčče ođđa jurdagat movt doaimmahit bláđi viidáseappot. – Š-bláđis lea leamaš alla dássi guhká. Mun lean veaháš ballan ahte nagodan go doalahit seamma kvalitehta. Muhto de bidjen eret dan jurdaga, go mus han lea rievttes vuoigŋa, doaivva ja idéat doaimmahit bláđi, moddjá son ja joatká: – Stuorámus hástalus gal šaddá leahkit dat gii mearrida, go mus lea álo leamaš doaimmaheaddji gii bagadallá. Dál galggan ieš birget.
Eambbo oidnosis SoMe:s
Álgovuorus ii boađe bláđđi rievdat nu olu, muhto dađistaga áigu son hábmet dan eambbo iežas miela mielde.
Ođđa buolva
Ođđa doaimmaheaddji lea dušše 22 jagi boaris ja nu maiddái okta dain nuoramus doaimmaheddjiin Š-bláđi historjjás. Vuosttaš doaimmaheaddji, Anne Lajla Utsi, ii lean vel deavdán 20 jagi go álggii doaimmaheaddjin. Niels Ovllá Oskal Dunfjell lei 20 jagi. Sadjásaš doaimmaheaddji Iŋgá Káre Márjá Utsi lei ges 21 jagi go álggii bargui. Ii leat nu galle jagi áigi dan rájes go Áslat Issát lei ieš joatkkaskuvlaoahppi. Sus lea oktavuohta nuoraiguin ja vuohttá ahte ođđa sámi nuoraidbuolva berošta politihkas. – Olu sámi nuorat leat áŋgirruššan Fovse-áššis. Olu dáruiduvvan nuorat leat maid oahpásnuvvagoahtán iežaset sámi identitehtii dán dihte, dadjá son. Sámi servodagas lea ge álo juoga mii lihkkasa. Áslat Issát illuda bargagoahtit doaimmaheaddjin ja ođđa perspektiivvaid buktit bláđđái. – Mun boađán ođđa vuimmiin ja sávan ahte nuorat ain háliidit lohkat Š-bláđi. Ieš goit illudan. Loahpas háliidan vel muittuhit ahte mii áinnas váldit vuostá cavgilemiid!